• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venelased luuravad kogu aeg

    Äripäeva uudistetoimetaja Harry Tuul.Foto: Andras Kralla

    Norra julgeolekuportaali AldriMer artikkel Venemaa luuretegevusest Eestis on küll valgust heitev, kuid pole paanikat väärt, kirjutab Äripäeva uudistetoimetaja Harry Tuul.

    Norra julgeolekuportaal AldriMer avaldas eelmisel nädalal üsna segased andmed sellest, kuidas Venemaa püüab Eesti pinnal teavet hankida. Kas see on uudis? Kindlasti täidab Vene luuretegevus kõiki uudiskriteeriume ning lausa nõuab kajastamist. Millegi pärast on aga unustatud, et seda on süsteemselt ka varem tehtud.
    Näiteks kirjutab kaitsepolitsei oma aastaraamatus juba aastaid, et Vene eriteenistuste huvi Eesti vastu aina kasvab. Meenutuseks veebruarist kaks uudist, mis panid kukalt kratsima. Vahetult enne vabariigi aastapäeva selgus, et Tartu maakohus mõistis süüdi kolm meest, kes panid toime Eesti Vabariigi vastaseid kuritegusid, tehes ebaseaduslikku koostööd Venemaa eriteenistustega. Vene eriteenistus FSB pidas aga kinni Eesti ettevõtja Raivo Susi, keda süüdistatakse spionaažis ning kes on endiselt vahi all. See on jäämäe veepealne osa.
    Selle taustal käib infohange ja üksteise kompamine päevast päeva. Mitte ainult Vene, vaid ka Eesti poolt. Mõistetavalt oma vahendeid, taktikat, eesmärke ja muud tundlikku teavet eriteenistused ei avalda. Sellele vaatamata ei meenu varasemast, et puhkenud oleks sedavõrd suurt skandaal. Miks?
    Vastus peitub saatanlikes detailides. Kui kapo aastaraamat räägib pigem trendidest, siis Norra portaal avaldas ka kohati üksikasjalikke seiku droonidest ja lennujaama aia taga pildistamisest. Kuigi Eesti eriteenistused on märkinud, et artiklis on faktid segamini infomüraga, siis keegi ei eita, et Venemaa eriteenistused tunnevad Eestis toimuva vastu huvi. Seejuures mitte alati niivõrd Eesti enda vastu, vaid laiemalt NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu. Klassikaline näide on riigireetur Herman Simm, kelle kaudu Vene luure hankis paljuski just NATO kohta käivat teavet.
    Kas tasub tõsta paanikat? Vastupidi. Esiteks, proovime lähtuda faktidest. Jah, Venemaa luurab Eestis. Süsteemselt. Jah, ohud on üleval ja pigem kasvavad. Kuid samal ajal võib kas või sellest samast Norra portaalis ilmunud artiklist välja lugeda ka seda, et Eesti eriteenistused on sellest teadlikud, tegelevad sellega ning vahetavad infot liitlastega. Teisisõnu, Eesti on oluline ja usaldusväärne lüli NATO/Euroopa julgeoleku tagamisel ning omab tugevat tuge oma partneritelt. Naljaga pooleks võiks olla hoopis uhke ja võtta seda kui komplimenti, et Eesti on Vene luure hinnangul sedavõrd oluline ja kaalukas paik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toomas Kivimägi: iga ettevõtte edu on Pärnu linna edu
Suhtumine ettevõtjatesse peab suvepealinnas muutuma, kooskõlastused kiiremaks, ühendused paremaks, kirjutab Reformierakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus, endine linnapea, praegune riigikogu liige Toomas Kivimägi vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Suhtumine ettevõtjatesse peab suvepealinnas muutuma, kooskõlastused kiiremaks, ühendused paremaks, kirjutab Reformierakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus, endine linnapea, praegune riigikogu liige Toomas Kivimägi vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kulla hind langeb rahatrüki vähendamise ootuses
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Nädala lood. Skandaalse lepingu jälgedes ning Tankeri uus omanik
Äripäeva selle nädala popimad lood rääkisid õlletootja Tankeri uuest omanikust aga ka sellest, mis seisis kuulsa Porto Franco lepingus Kredexiga.
Äripäeva selle nädala popimad lood rääkisid õlletootja Tankeri uuest omanikust aga ka sellest, mis seisis kuulsa Porto Franco lepingus Kredexiga.