Rohkem mõistust – rohkem raha

Peale hariduse mängib investorite edukuse puhul olulist rolli kogemus. Selleks, et investor saaks börsil kogemust omandada, on tal esmalt vaja siiski börsile jõuda, mis samuti sõltub inimese vaimsetest võimetest. Kui võrdleme näiteks Tallinna börsil toimetavate inimeste riigieksamitulemusi ülejäänutega, on kaalukauss selgelt investorite kasuks – seda kõikide eksamite puhul. Järeldus on ühene – oma raha viivad börsile suurema tõenäosusega vaimselt võimekamad inimesed.

Haritumad investorid on teadlikumad investeerimisega seotud riskidest ja seetõttu valivad oma portfelli suurema arvu aktsiaid, mis aitab portfelli paremini hajutada. Lisaks oleme oma uuringutes jõudnud järeldusele, et kõrgemalt haritud ning vaimselt võimekamad investorid suudavad paremini toime tulla ka tootlust kahandavate psühholoogiliste eripäradega.

Üks levinumaid tendentse on see, et investorid kipuvad oma positiivse tootlusega positsioonid liiga kiiresti maha müüma ning teisalt miinuses positsioone liiga kaua hoidma. Sellest käitumuslikust mustrist on just rohkem mõjutatud madalamate vaimsete võimete, madalama haridustasemega ning vähem kogenud investorid.

Rahaharidus südameasjaks

Eesti riik peaks koostöös valdkonna ekspertidega võtma pikaajaliseks eesmärgiks eestlaste finantshariduse ja -teadlikkuse parandamise, suurendades majandusalaseid õppetunde koolides ning korraldades kodanikele vastavasisulisi koolitusi.

See eesmärk aitaks luua majanduse valdkonnas teadlikuma ühiskonna, kes mitte ainult ei osale aktiivsemalt ja edukamalt Tallinna börsil, vaid suudab ka langetada ratsionaalsemaid ning kaalutletumaid otsuseid ka indiviidi igapäevaelus pangalaenu, autoliisingu ning muude finantstoodete tarbimisel.

Artikkel põhineb TTÜ uurimusel

Autor: Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets