Tahad õnnelikku töötajat? Jäta talle isiklik elu

Häid tulemusi loovad vaid oma tööd targalt tegevad, motiveeritud ja puhanud inimesed. See on nutikalt mõtleva juhi moto.   

Põnev töö, iseseisvus, vastutuse andmine ja hea juhtimine on ühed olulisemad tööalase motivatsiooni hoidjaid. Nagu tööandjad valivad töötajaid, valivad töötajad ka tööandjaid. Muutuvas ärikeskkonnas tuleb konkurentsis püsimiseks töötajate ootustega kaasas käia.

Just sellepärast liiguvad moodsad organisatsioonid Euroopas üha enam kollektiivselt lähenemiselt individuaalse suunas. Põhjus on lihtne – töökäsi jääb aina vähemaks ja häid inimesi on üha raskem leida. Iga üksiku inimese panus, teadmised ja oskused on muutunud olulisemaks. 

Moodsa organisatsiooni juht ootab, et tema töötajad oleksid tõeliselt pühendunud, teeksid oma tööd mõtestatult, oleksid motiveeritud ja looksid organisatsioonile lisaväärtust. Selliseid töötajaid tuleb väärtustada ning pakkuda neile arenguvõimalust.

Juht ootab töölt tulemust, pühendumust ja särasilmset tegutsemist; enamik inimesi jällegi ootab oma töölt tähendust, isikliku väärtuse tunnetamist, pikaajalist perspektiivitunnet ettevõttes ja võimalust kasvada ja areneda.

Väärtustatud ja professionaalne töötaja on õnnelikum töötaja. Karjäär ei tähenda ilmtingimata juhipositsiooni, vaid pikaajalist perspektiivitunnet oma töös,  erialast professionaalsust olenemata ametist ning võimalust tööalaselt areneda ja liikuda ka horisontaalselt. Tark juht märkab oma inimeste tugevusi, andeid ning panustab nende väljatoomisele.

Investeerides töötajatesse, tõstetakse nende konkurentsivõimet. Tihtipeale mõeldakse, et panustades töötajate konkurentsivõimesse, investeeritakse tuulde. See on aga eksiarvamus, sest oma tugevustesse panustav töötaja on enesekindlam, teeb oma tööd paremini ja loob organisatsioonile suuremat lisaväärtust. Ei maksa karta, et sellised töötajad konkurentide juurde lähevad – professionaalne ja pühendunud alluv loob ka lühiajalises perspektiivis rohkem väärtust, kui pikka aega rahulolematu töötaja. Selle eelduseks on aga õppiva organisatsiooni põhimõtete juurutamine.

Kõikide tasandite töötajatele tuleks luua võimalusi uute teadmiste omandamiseks ja enesearendamiseks. Täiskasvanud inimene omandab 70% teadmistest praktiliste kogemuste, töö ja mentorluse kaudu.

Areng on õppimine ka teistelt, avatud diskussioon, arvamuste paljusus, erisuste aktsepteerimine. Suurema mitmekesisusega organisatsioonid on jätkusuutlikumad, sest eri arvamused rikastavad. Mitmekesisus organisatsioonis loob tolerantsust. Oluline on see, et ühenduslülina toimivad samad väärtuspõhimõtted ja huvi oma töö ja ettevõtte vastu.

Õppivas keskkonnas peaksid osalema ühelt poolt juht, kes pakub võimalusi ja loob tingimused ning töötaja, kes aktiivselt osaleb, initsiatiivi oma arengu eest võtab ja kaasa liigub. 

Üle kaheksatunnise tööpäeva ootus peaks kaduma, sest inimene ei suuda pikalt olla efektiivne rohkem kui 40 tundi nädalas. Väsinud inimene kulutab samade ülesannete täitmisele rohkem aega.

Pealegi mahub aktiivse inimese ellu tunduvalt rohkem kui töö – pere ja lähedased, hobid, aeg enesearengule, tervisele ja spordile, isiklik kvaliteetaeg. Puhke- ja taasteaeg on oluline tingimus, mida töötajad tööandjate väärtuspakkumisest eeldavad. Lisaks töötaja tööpanust õiglaselt kajastavale palgale väärtustatakse lisapuhkust ja paindlikku tööaega, suuremat tasakaalu töö- ja isikliku elu vahel.

Tänapäeval ei peaks enam eeldama, et kõik töötajad iga päev füüsiliselt samas töökeskkonnas paikneksid. Hea töötaja võib teha oma tööd tehnoloogia vahendusel kõikjalt üle maailma. Hea töötaja oskab ja tahab mõelda ning talle on selleks loodud tingimused, mis tegelikult ei taandu ainult atraktiivsele töökeskkonnale.