Lähisuhted organisatsioonis võivad nii kahjustada kui ka toetada meeskonna toimimist, leiab suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar.
- Tõnu Lehtsaar Foto: Raul Mee
Lähisuhete mõju on seotud kultuuriga laiemalt. Põhja-Ameerikas juhiti minu tähelepanu korduvalt sellele, et Hiina firmad on tugevad just tänu peresuhetele. Individualistlikes kultuurides on lähisuhete mõju kahetähenduslik.
Lähisuhete võimalik negatiivne mõju võib avalduda kolmel erineval viisil. Esiteks rollisegaduse kaudu, mis tähendab, et osapooled ei saa päris täpselt aru, kes nad on üksteise jaoks. Teiseks võivad pinged ühes valdkonnas hakata mõjutama tegutsemist teises valdkonnas. Kolmandaks kinnitavad uuringud, et liigselt lähedased ja kokkuliidetud meeskonnad muutuvad vähemtõhusateks.
Nähtust, kus üksmeele püüd ja olulised lähisuhted varjutavad riskikäitumise ja ratsionaalsed otsused, nimetatakse grupimõtlemiseks (groupthink).
Lähisuhete positiivne mõju väljendub selles, et tugevates lähisuhetes on osapoolte vahel välja kujunenud usaldus, mis toetab ka tööalaste otsuste langetamist ja riskide võtmist. Oluline on ka meie tunne, mis aitab konflikte lahendada ja tegemisi mõtestada isiklikust laiema mõiste kaudu. Väljakujunenud lähisuhted tähendavad ka seda, et me teame, kellega koos töötame. Aeg kulub asja peale, mitte tundmaõppimise ja suhete selgitamisele.
Minule küll meeldib töötada inimestega, keda tunnen ja usaldan.
Autor: Tõnu Lehtsaar
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.