Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trumpi võit avas uued võimalused

    Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel avas investoritele uued võimalused, kirjutab Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.

    Kui Donald Trump koos lähemate toetajatega USA presidendivalimiste võitmise puhul šampanjaklaase kokku lõi, olid muutused maailma majanduses juba alanud. Aktsiaturgude lühiajaline paanikamüük osutus oodatust oluliselt väiksemaks ning värske riigipea ootamatult leebe ning viisaka võidukõne järel asuti üksteise võidu odavmüüki paisatud kraami kokku kraapima. Midagi oli siiski teistmoodi kui varem. Turu laiapõhjaline tõus oli asendunud suurte võitjate ning kibestunud kaotajatega. Iga loos enam ei võitnud. Tark raha asus usinalt kokku ostma eeskätt nende ettevõtete aktsiaid, millele Trumpi varasemad valimislubadused tõotasid helget tulevikku – ravimifirmad, pangad, kindlustused ja terasetootjad, samas kui tugevalt said kannatada nafta, väärismetallid ning alternatiivenergia sektor.

     Trumpi võit avas uusi võimalusi eeskätt valuuta- ja intressiturgudel toimunud kiire ja drastilise muutusega.

    Tarmo Tanilas
    Janet Yellen, kelle tagasivalimist Föderaalreservi presidendiks uus riigipea tõenäoliselt ei toeta, on äkitselt muutumas Trumpi poliitika pantvangiks. Protektsionismioht koos välistööjõu piirangutega survestab Ameerika Ühendriikides palkade kasvu, mis võib sundida sealseid keskpankureid intressimäärasid seni oodatust kiiremini tõstma. Kõrgemad intressid suurendavad ettevõtete finantskulusid ning pärsivad oma aktsiate tagasiostmist.
    Statistika kohaselt on USA börsidel aktsiate suurimad ostjad ülimadalate intressimäärade tingimustes olnud just ettevõtted ise. Microsoft on viimase kümne aasta jooksul teeninud muljetavaldavad 178 miljardit dollarit kasumit ning samas aktsionäridele tagastanud 186 miljardit dollarit! Ettevõtte aktsia hind on kümne aasta taguse ajaga võrreldes pea kaks korda kallim, samas on aga kasum aktsia kohta üle kahe korra väiksem ning ettevõtte võlg on kasvanud 23 miljardilt dollarilt 54 miljardi dollarini. Kui üks seniseid suuremaid ostjaid ettevõtete endi näol aga äkitselt turult kaob, on raske hoida senist hinnataset ning korrektsioon on tõenäoline.
    Trumpi võit avas uued võimalused
    Vahetult USA presidendivalimiste eel olid pikemat aega finantsturgudel tegutsenud investorid murelikud, sest üha raskem oli leida hea riski-tulu suhtega investeeringuid. Ajaloolise keskmise tootluse teenimiseks tuli võtta üha enam riske, mis muutsid riskikartlikumad inimesed ettevaatlikuks. Mõistlikum oli mõneks ajaks leppida olematu tootlusega kui riskida arvestatava osa kapitali kaotusega.
    Trumpi võit avas uusi võimalusi eeskätt valuuta- ja intressiturgudel toimunud kiire ja drastilise muutusega. USA dollar on jälle staar ning koos Jaapani jeeniga nauditakse turvasadama staatust. Kui Brexit tõi kaasa Inglise naela märkimisväärse odavnemise enamiku oluliste valuutade vastu, siis Trumpi võit tekitas tsunami Ladina-Ameerikas. Seetõttu on nutikamatel ja põhjalikku kodutööd teha armastavatel investoritel arvestatav võimalus leida huvitavaid võimalusi just sealt. Otsima peaks firmasid, mille tootmiskulud on kohalikus valuutas ning müügitulud USA dollarites. Taoline kombinatsioon annab hea eelduse ettevõtete finantstulude kiireks kasvuks.
    Donald Trump (vasakul) kohtub agaralt võimalike kandidaatidega, keda leida oma administratsiooni. Foto: EPA
    Donald Trumpi lähituleviku käitumine on raskesti prognoositav, kuid ennekõike on ta ärimees ja pragmaatik. Kui mõned meie kohalikud poliitikud soovisid eemaldada kõik eksperdid Eesti uue valitsuse koalitsioonikõnelustelt, siis Trump kaasab riigi juhtimisse endast targemaid inimesi. Trump tahab alandada ettevõtjate makse, vähendada regulatsioone ning suurendada infrastruktuuri investeeringuid, mis suure tõenäosusega mõjuvad majanduskasvule hästi.
    Eesti ettevõtjate kartusest hoolimata suutis ka peagi ametisse astuv peaminister Jüri Ratas vähemalt esialgu positiivselt üllatada. Kõik kartsid kogenematu piloodi juhtimisel kiiret kuristikku kihutamist, aga testisõidud on näidanud midagi muud. Suure võidusooviga rahvusvahelisse võistlussarja astunud värske tulevikulootus ei loovutanud konkurentidele masinat, mis meile siiamaani maailmas on edu toonud.
    Seisev raha ootab alternatiivi
    Tervitada võib uue koalitsiooni riigifirmade erastamise plaani ning ma loodan, et see ei jää vaid ühekordseks aktsiooniks, vaid kujuneb majanduse elavdamise ning ettevõtete läbipaistvuse suurendamise loomulikuks protsessiks. Inimeste pangakontodel olev rekordiline deposiitide maht ootab juba ammu mõistlikku alternatiivi.
    Hea on ka see, et peagi ametisse astuv valitsus vähemalt kaalub riigivõlakirjade emiteerimist ning nendest laekuva raha mõistlikku investeerimist. Peenhäälestada aga enam ei saa, sest madalad intressimäärad ei kesta igavesti. Lõppema peavad jutud, et me ei võta kunagi laenu, sest meil pole head ideed, kuhu see raha suunata. Valitsus ongi selleks ellu kutsutud, et majanduskasvu soodustavaid ideid genereerida ja ellu viia, ning kui neid ei ole ega tule, siis koht uutele tegijatele vabastada.
    Maailm on praegu kahjuks muutunud üha rahutumaks paigaks. Poliitiline ebakindlus on suurenenud ning ühiskonnas on palju pingeid. Vananev rahvastik, olematu majanduskasv, julgeolekuprobleemid – need puudutavad meid kõiki maailmavaatest hoolimata. Tegeleme nende asjadega ikka üheskoos, sest meil on vaid üks Eesti. Oleme tihedas konkurentsiolukorras teiste riikidega ning meil pole luksust üksteisega pisiasjade pärast kakelda. Ärme heida kõrvale kohalikke häid ideid ainuüksi seetõttu, et see kuulub vanale rivaalile. See ei vii meid edasi ega muuda elu Eestis paremaks. Muutuste tuules peame seljad kokku panema ja seisma kindlalt ja vankumatult ühise eesmärgi nimel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.