• Jaga lugu:

    Kivinäoga juht kaugele ei jõua

    Kaido PajumaaFoto: Veiko Tõkman

    Heal juhil on emotsionaalne intelligentsus hädavajalik ning tihti ka puuduva edu valem, olles kaks korda kaalukam kui IQ, leiab koolitaja Kaido Pajumaa.

    Negatiivselt meelestatud või iseendast (ja oma tujudest) väheteadliku juhi puhul on terve meeskond väsinud ja rahulolematu. Heatujuline ja ennast sisemiselt hästi tundev juht suurendab aga vibratsiooni terves kontoris sekundiga ning mõjutab oma energilisusega ka teisi usinamalt tööle, parandades ehmatava kiirusega tulemusi. Olenemata sellest, et päevad ei ole vennad, on juhi ülesanne töötajad motiveerituna hoida – rasketes oludes otsitakse ikka enesekindlust ja tuge oma liidrilt. Oskamata aga oma emotsioone tunnistada ja suunata, kontrollib juhi tujusid vaid teadvustamata ja robotlik reaktsioon, mis kandub ärevusena üle ka tema töötajatele – nii meeskonnad ükshaaval purunevadki. 
    Kui juht võtab vastutuse oma emotsioonide eest ning teadvustab nende mõju töötajate meeleolule, üritades alati peegeldada ehedust ja empaatiavõimet, ehitab ta tugeva vundamendi nii äritegevuseks kui ka meeskonnavaheliste heade suhete säilitamiseks. Kuni aga juht on nn kivinägu, teadvustamata ise oma emotsioone, või varjab neid kiivalt, kartes seeläbi välja näidata oma inimlikku külge, ei küüni juht oma meeskonnani ja seeläbi ei suuda ka nende täit võimekust kasutusele võtta.
    Taju enda emotsioonide mõju
    Kui mõtleme täiuslikust juhist, siis tõenäoliselt kujutame ette kedagi, kes ei tõsta oma häält ning ei ärritu ka siis, kui asjad tõesti kontrolli alt väljuvad. Või mõtiskleme liidrist, kes on igati sõbralik, heatujuline, toetav ning innustav. Kõik eelnimetatud iseloomujooned kuuluvad juhile, kes omab kõrget emotsionaalset intelligentsust ehk võimet mõista ja käsitleda oma emotsioone vastavalt olukorrale. Selline juht teab, kuidas iga emotsioon mõjutab teda ümbritsevaid inimesi ning seetõttu oskab ka negatiivsed tunded iseseisvalt lahustada.
    Ameerika psühholoog Daniel Goleman on defineerinud emotsionaalse intelligentsuse viieks kategooriaks: eneseteadlikkus (võime iseennast kõrvalt jälgida), tujude kontrollimine, enesemotivatsioon, empaatia ja suhetega toime tulemine, mille valdamisel saab iga juht oma emotsionaalsusega imet teha. Selleks tuleb enne aga mõista oma tegelikku juhirolli olemust, milleks on organisatsiooni emotsionaalne teejuht, kes on pidevalt valmis kollektiivseid emotsioone positiivse poole suunama, halbu mõtteid halastamatult tõrjudes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn jätkas Balti börsidest ainsana tõusuteed
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.