• Jaga lugu:

    Reformide alguse aasta

    Mait PaltsFoto: Andres Haabu

    Sel aastal sai Eestis hoo sisse mitu väga olulist ja kauaoodatud reformi, kirjutab kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

    Sajad kohalikud omavalitsused on aasta jooksul pidanud ühinemisläbirääkimisi ning loodetavasti on järgmisel aastal omavalitsuste arv kordades väiksem kui 213. Suuremad omavalitsused on kahtlemata võimekamad ning suudavad muude ülesannete kõrval senisest suuremat tähelepanu pöörata ka kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamisele. See on riigi arengu seisukohalt äärmiselt oluline.
    Haldusreformi kõrval räägiti sel aastal palju ka riigireformist, kuid oluliste tegudeni ei ole paraku jõutud. Märgiline oli siiski põhimõtte kinnitamine ja sellest kinnipidamine, et avaliku sektori suurus peab vähenema koos tööealise elanikkonna vähenemisega. Ka uus koalitsioon on mitmele põhimõttelisele küsimusele oma jah-sõna andnud, näiteks maavalitsuste kaotamine. Loodame, et need saavad teoks.
    Ettevõtjale oluline
    Ettevõtjate jaoks oli oluline teema ettevõtete tugistruktuuride reformimine. Praegu on eurotoetusi jagavate asutuste tegevus killustunud ning seetõttu puudub ettevõtjatel selge arusaam, kes ja millistel tingimustel toetusi jagab. Segadust külvab ka see, et igal asutusel on omad bürokraatlikud nõuded ning kohati kattuvad ka erinevate asutuste välja antavad toetused. Olukorra parandamiseks on sel aastal pisikesi samme astutud, kuid ühe eurotoetusi jagava asutuse loomisest oleme veel kaugel. See peab kindlasti muutuma.
    Sel aastal käivitus ka töövõimereform, mis peaks tööturule tagasi tooma tuhandeid vähenenud töövõimega inimesi ja seeläbi vähendama töökäte puudust. Tööjõupuuduse leevendamiseks on sel aastal aktiivselt tegeletud ka välistööjõu temaatikaga. Peagi jõuab seadusesse näiteks põhimõte, millega vähendatakse kolmandast riigist pärit välismaalasele makstavat palganõuet Eesti keskmise palgani. Selle ettepaneku elluviimise nimel on kaubanduskoda pingutanud mitu aastat. Lihtsustusi on teisigi. Ilma välise tööjõu teadliku kaasamiseta Eesti tööturule ei ole tulevikus edukat majandust võimalik luua.
    Poliitikamaastikul koondus põhitähelepanu presidendivalimisele, mis oli taasiseseisvumisaja kõige tasavägisem ning sai ootamatu lõpplahenduse. Aasta viimastel kuudel on kirgi kütnud uue valitsuse moodustamine. Tundub, et uus valitsus soovib mitut muudatust rutakalt ellu viia, kuid seni on vajaka jäänud ühiskonna laiemast kaasamisest ning muudatusega kaasnevate mõjude analüüsimisest. Riigikogu äsja vastu võetud maksumuudatuste kobareelnõu on õpikunäide, kuidas ei tohiks seadusi teha. Õnneks on valitsus ka ise oma veast vähemalt osaliselt aru saanud ning näiteks autode riigilõivuga seonduva teema puhul tõmmati pidurit. 
    Äripäev palus arvamusliidritel, omanikel ja juhtidel kokku võtta lõppev aasta ja vaadata järgmisse. Üldistuse laekunud vastustest teeme reedeses lehes. Pikemaid seisukohavõtte avaldame arvamusruumis sel ja järgmisel nädalal, ettevaateid veel ka aasta viimasel nädalal. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
"Meemide meem": jaeinvestorite uus lemmikaktsia tõusis 50%
Robinhoodi aktsia kallines eile pöörasel kauplemispäeval enam kui 50 protsenti. Investorid ostsid aktsiat pärast eelmise nädala pettumuse valmistanud börsidebüüti, vahendab Reuters.
Robinhoodi aktsia kallines eile pöörasel kauplemispäeval enam kui 50 protsenti. Investorid ostsid aktsiat pärast eelmise nädala pettumuse valmistanud börsidebüüti, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Neinar Seli teenis Danske maja pealt aastaga mitu miljonit
Neinar Seli firma, mis Tallinna kesklinnas Danske panga maja ostis, teenis selle müügiga pea 3 miljonit eurot kasumit.
Neinar Seli firma, mis Tallinna kesklinnas Danske panga maja ostis, teenis selle müügiga pea 3 miljonit eurot kasumit.