Ossinovski, lõpetage moraalilugemine

Meie pere sai esimese kvaliteetse kassettmaki välismaalt, sest Eesti valuutapoodides ei hakanud hammas peale. Ei olnud amoraalne. Maki ostuks vajalikud margad saime piirikaubanduse võlude abil. Eestlased on ajaloos alati piiriüleseid hinnaerinevusi ära kasutanud. On täiesti moraalne käia naaberriigis hankimas neid asju, mis oma riigis on kallimad – või kallimaks aetud – ja vastupidi.

Mis puudutab Ossinovski plaani muuta ELi reegleid, on pakutud juriidiline lahendus võimetu. ELi direktiiv ütleb üksnes seda, et selles märgitud liitrid tuleb igal juhul lugeda omatarbeks kasutatuks. Riik võib oma seadustes selle omatarbe eelduse määrata kõrgemaks (aga mitte madalamaks).

Soov olla populaarne keeldude ja piirangutega ei ole uus. Selle teema puhul hages Euroopa Komisjon alles hiljuti Prantsusmaad ja kohus ütles ühemõtteliselt, et direktiiv ei luba lähtuda ainult koguselistest piirmääradest. Seda isegi siis, kui tegemist on halduspraktikaga. Koguseline piirmäär võib olla ainult suunav.

Igal juhul on tegemist indikatiivse numbriga ja suurema kogusega reisija kaup võib siiski minna arvesse omatarbena. Lisaks kogusele tuleb arvestada ka teisi küsimusi – näiteks seda, miks ta kaupa oma valduses hoiab.

Alles see oli, kui saime tunda siirast vabanemisrõõmu ja naudingut, kui meie piirid avanesid ja võõrastes mundrites tüübid enam teie paberites ja pagasiruumides ei surkinud. Isegi kui kaasa minna ebaeuroopaliku sooviga suurendada piiril kontrolle, tähendaks see maksuametile suure haldusmenetluse koorma õlgadele panemist. Selleks kuluvat inimtööjõudu võiks hoida muude ülesannete jaoks, mitte kunstlikult ülesandeid (ja töökohtadega seotud kulusid) juurde luua.

Iseenesest oleks huvitav vaadata õigusteaduskonna tudengite kaebust halduskohtule, kus kümmekond kursusekaaslast tunnistavad, kuidas nende piiril kinni peetud sõber keskmisest kordades rohkem joob, suitsetab ja sõpradele välja teeb. Tunnistaja ütlus on tõend. Milline oleks maksuameti vastutõend konkreetse isiku joomisharjumuste ümberlükkamiseks?

Sisuliselt peaks maksuamet iga veose juures, mis seda piirmäära ületab, alustama haldusmenetlust ning tegema põhjaliku uurimuse ja kaalutlusotsuse tõendamaks, et isikul ei ole omatarbeks vaja 1000, vaid ainult 900 sigaretti, ning 10 liitri piiritusjookide asemel 11 liitri omatarbeks kasutamine ei ole realistlik.

Küsimus olevat ühiskonna moraalis. Tegelikult on küsimus ELi mõttes. Siseturg on ELi edu saavutamiseks hädavajalik. Igasugused katsed killustada ELi liikmesriikide piiride järgi on valed ja tekitavad suurt halduskoormust.

Piirinaabrid peavad oma otsustes arvestama sellega, et isikud on vabamad kui varem ja väljasõiduviisadega enam nende vabadust ei piira. Nii sai hiljuti lüüa Rootsi maksuamet, kes püüdis Taani poolel olevat kaubandusketti sundida nendega koostööd tegema (Metro Cash & Carry Danmark). Euroopa Kohus ütles, et kauba müüja ei ole kohustatud kontrollima, kas klient plaanib kaubaga üle piiri minna või mitte.

Moraalne oleks mitte tekitada selliseid värdmotivaatoreid ja lubada inimestel oma soovikohased kaubad hankida mõistliku hinnaga lähiümbrusest.