Valitsus pööras näo põllumehe poole

Uus valitsus on oma põhieesmärkidena välja öelnud Eesti rahvaarvu tõusule viimise, majanduse seisakust väljaviimise, ühiskondliku heaolu ja sidususe tõstmise ning riikliku julgeoleku kindlustamise. Väga oluline ja see, mis meid eelmisest valitsusest tohutult eristab, on suhtumine põllumehesse ja maaelusse üldisemalt. 

Eesti põllumehed on viimastel aastatel olnud suurtes raskustes, kuid lootus saada abi valitsuselt kustus varem iga traktorisõiduga Toompeale. Põllumeeste jaoks on positiivne, et valitsus on nüüd näo jälle nende poole pööranud. Raskustes piima- ja sealihatootjatele maksame 2017. aastal erakorralise kohandamistoetusena välja 16,2 miljonit eurot kriisiabi. Käesoleval aastal maksame ka üleminekutoetusi maksimaalsel määral ehk 19,9 miljonit eurot ja toetuste maksmine jätkub ka järgnevatel aastatel. Lisaks on ette nähtud 2 miljonit eurot tõuaretustoetust seakasvatajatele.

Toetuste maksime piima- ja sealihatootjatele aitab kindlasti kaasa turu stabiliseerimisele, kuid minu hinnangul saavad toetused olla vaid ajutiseks leevenduseks, et anda tootjatele kindlust põllumajandustootmisega jätkamiseks ning aega turuolukorraga kohanemiseks. Pikemas perspektiivis tuleb tootjatel keskenduda enam oma toodangule suurema lisandväärtuse andmisele ning eksporditurgude otsimisele.

Õigete otsuste tegemiseks on vajalik kuulata rohkem põllumeest ja seda tahab valitsus kindlasti teha. Selleks panin kokku põllumeestest koosneva nõukogu, mille liikmed oskavad praktikutena välja tuua probleeme, anda erialast nõu ja pakkuda alternatiivseid lahendusi, mis põllumeest ka päriselt aitaksid.

Selleks, et elu maapiirkondades areneks, peavad ettevõtlus ja ettevõtlikud inimesed olema maal. Suheldes maal elavate inimestega väga tihedalt, tean, et tasuta ühistransport on inimestele vajalik ja see on koht, kus riik peab maal elavatele inimestele appi tulema. Ühe võimaliku lahendusena oleme välja käinud idee hakata pakkuma inimestele tasuta maakonnasisest ühistransporti, mis vähendaks inimese jaoks maal elamise kulukust ja aitaks pidurdada ka ääremaastumist.

Ettevõtluse toetamise seisukohalt on kindlasti märkimisväärne, et valitsus suutis ära jätta majutusasutuste käibemaksu tõstmise 14%-le. Seeläbi soodustame turismisektori arengut ja muudame lihtsamaks elu keskustest väljaspool asuvate ettevõtjate jaoks.

Eestis elab praegu 80 000 halli passi omaniku – need on inimesed, kes igapäevaselt siin elavad, töötavad ja makse maksvad. Kahjuks on aga see elanikegrupp aastatega järjest enam riigist kaugenenud ja nad pole motiveeritud olulistel teemadel kaasa rääkima. Siiani pole riik selle probleemiga tegelenud, kuid oleks naiivne loota, et see iseenesest laheneb. Peaminister Jüri Ratase ettepanek kodakondsuse andmiseks lihtsustatud korras on igati tunnustamist väärt. Nagu kirjutas ka Äripäev oma juhtkirjas, on meid Eestis liiga vähe ja me ei tohiks sellist suurt elanikegruppi eemale lükata. Võimalus halli passi omanikel omandada kodakondsus lihtsustatud korras ei võta kelleltki midagi ära, küll aga aitab suurt elanikegruppi riigiga siduda.

Valitsuse üks põhieesmärke on ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine ning pensionireform on oluline samm võrdsema ja solidaarsema ühiskonna suunas. Vaadates ühiskonnas toimuvaid protsesse ja sissetulekute ebavõrdsust, pole praegune pensionisüsteem jätkusuutlik. Meie jaoks on oluline panna esimeses pensionisambas üks tööaasta võrduma ühe pensioniaastaga. Inimese palga suurus jääb ka edaspidi pensioni suurust mõjutama  teise ja kolmanda samba kaudu, aga pensionid hakkavad olema õiglasemad. Ühiskond ja sealhulgas tööturg on pidevas muutumises ja seepärast on igati mõistlik pensionisüsteemi paindlikumaks muutmine. Inimestel on ise õigus valida, millal nad pensionile jäävad, neil on võimalus saada pensioni osaliselt ning vastavalt vajadusele peatada ja jätkata oma väljamakseid.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kuni keskmist palka teenivate inimeste jaoks 500 euroni on valitsuse konkreetne otsus, millest võidavad rahaliselt enam kui pool miljonit inimest. Keskmist palka teenivale inimesele jääb järgmisel aastal 62 eurot kuus rohkem kätte, aastas teeb see 744 eurot lisatulu.