Ants Sild • 1. märts 2017 kell 6:30

Eesti teelahkmel: maavara või tarkvara?

Ants Sild  Foto: Raul Mee

Edu võib saavutada, kui siht on teada, ning sihi seadmiseks pakub ITLi juhatuse liige Ants Sild välja seitse teesi.

Eestis puudub täna riiklikul tasemel sõnastatud ja kokkulepitud visioon lähikümnendiks. Meil on koostatud ohtralt riiklikke strateegiadokumente, pandud kokku valitsuskoalitsiooni tegevuskavu ning loodud Eesti brändi tööriistakast. Aga selget vastust küsimusele – milline on Eesti aastal 2027? - pole paraku andnud ükski institutsioon. Et Eesti oleks edukam, peab ühiskonnal olema selge siht silme ees. Selle peavad arusaadavalt sõnastama ja vajadusel ka seadustama erinevad otsustajad. Pakun neile sisendiks mõned nö kevadteesid.

1. TEES: Kui me ei oska kokku leppida terviklikus visioonis, siis vähemalt kümmekond põhiteesi peame ikkagi sõnastama, et mitte alustada igat arutelu jälle nullist. Lugupeetud poliitikud, võtke see tekst siin kas või esmaseks projektiks, mida muutes ja parandades sõnastada ühiskonnale arusaadavaid ja realistlikke eesmärke. 

2. TEES: Üldteadmisi andev (gümnaasiumi)haridus pole enam piisav. Iga baasharidus peab sisaldama teadmiste rakendamisoskust. Seda saab õpetada vaid erialaste tegevuste kaudu. Üldhariduse seisukohalt polegi nii oluline, mis see eriala konkreetselt on. Osates rakendada teadmisi praktikasse ühes valdkonnas, on seda kogemust kerge üle kanda mõnele teisele erialale.

3. TEES: Iga haridus on täna tehnoloogiaharidus. Tehnoloogiaharidus nõuab pidevat uuendamist. Tehnoloogiaharidus ei võrdu IT-haridusega, vaid pakub igal erialal spetsiifiliste tehnoloogiste lahenduste kasutamise ja arendamise võimekust. Mõistagi on tänases maailmas see tihedalt seotud infotöötluse ja ülemaailmse kommunikatsiooniga.

Tehnoloogiahariduse võtsid hiljuti teravalt üles Donald Trumpi siseriiklikud kriitikud. Nad osundavad, et USA ei kaota töökohti mitte odava tööjõuga Mehhikole, vaid omamaisele automatiseerimisele. Töökohtade kadumise peamiseks põhjuseks on ameeriklaste sobimatu haridus. Siemens USA president Eric Spiegel tõi NewYork Timesi 1. veebruari juhtkirjas välja, et Siemensil pole USAs pakkuda ühtki töökohta, milleks piisaks üldgümnaasiumi haridusest.

4. TEES: Eesti majandusareng vajab tarka taristut teadmiste ja oskuste arendamiseks ning jagamiseks. Kui me ka ei tea täpselt, mis on aastal 2027 meie majanduse „tähed ja lüpsilehmad“, siis teame ometi hästi, millele ainuüksi ei saa Eesti edukat majandust rajada. Näiteks vaid üksikutele suurettevõtetele, start-up-majandusele (mis küll käivitab uusi ettevõtteid, aga ei vii neid kodumaise masstootmiseni) ega ka üksnes infotehnoloogiale kui eraldi majandusharule.

Eesti ühiskonna hea majanduslik käekäik saab tulla eeskätt majandusharude klastritest, kus suudetakse muuta kümnete tuhandete haritud spetsialistide töö suuremahuliseks ekspordiks. Majandusharud, mis seda suudavad, on väga suure tõenäosusega samad, mille üle tänagi rõõmustame: puidu väärindamisel baseeruvad tööstused, metallitööstus ja masinaehitus, toiduainetööstus ja loodetavasti ka IT kui tootestatud teenuste pakkuja.

Eesti on ja jääb eripalgeliste väikeettevõtete maaks. Meie ettevõtjate läbilöögivõime sõltub ennekõike koostööst teadmisi ja oskusi jagavates klastrites. Sellised klastrid vajavad uut tüüpi taristut. See taristu ei piirdu Tallinna-Tartu maanteega. Need on majandusharude põhised e-keskkonnad, mis ühendavad Tööstus 4.0, GrabCADi, e-riigi laadsed funktsionaalsused üle terve toote elukaare, alates tootearendusest kuni turunduse ja müügini. Sellesse keskkonda saavad liituda ülikoolid, projekteerijad ja tootearendajad, väiketootjad ja turundajad.

Esimesed klastrikogemused on meil juba olemas ja vajadust selliste ühisplatvormide järele tunnetavad paljud. Pole ainult mehhanismi, kuidas neid käivitada. Ettevõtjate initsiatiivist jääb väheseks meie väiksuse ja killustatuse tõttu. Just see on koht, kus riik saab ettevõtjate initsiatiivile õla alla panna. Põhimõtteliselt ei ole tegemist millegi keerukamaga kui senised ID-kaardi ja digiallkirja või e-maksuameti lahendused. Keerukam on vaid koostöö. Aga me ju teame, et ilma selle koostööta ei suuda me mahukamat eksporti kunagi saavutada.

Sellised klastriplatvormid on vaja tööle rakendada kõigis peamistes ekspordipotentsiaaliga harudes: puidu-, metalli- ja masinatööstuses, toiduainetööstuses, ITs. Selliste platvormide loomine on oluliselt odavam Tallinna-Tartu maanteest. Samas on nende loomine ka palju keerukam ning nõuab riigilt senisest palju suuremat mõtlemis- ja eestvedamisvõimekust.

5. TEES: Riigi ülesandeks pole saada hästi hakkama üksnes oma asjadega. Riigi ülesanne on luua tingimused ja võimalused terviku toimimiseks võimalikult vähese sekkumisvajadusega.

Eesti riik on väga hästi loonud lahendused, mis on 100% „riigi omad“ – maksuamet, ID-kaart, e-valitsus. Aga asjad, mis nõuavad ühist panustamist koos ettevõtjate, kodanike ja vabakonnaga, ei edene ega idane. Ametkondades on levinud kaks arusaama. Et tegeleme vaid sellega, mis on täielikult riigi või meie ametkonna vastutusel. Ja et kuna koostöö teiste osapooltega on tülikas, siis jätame teised üldse võrrandist välja. Tulemuseks on riigikapitalismi vohamine ilma sisuliste põhjuste ja eesmärkideta.

6. TEES: Majanduskasvu annab majanduse ja eelkõige tööstuse digitaliseerimine. Esimesed kilomeetrid sellest maratonist on edukalt läbitud. Riik on näidanud võimekust arendada välja innovaatilised riigi infosüsteemid, asuda uuendama IT ja tehnoloogia tasemeõpet. Käivitatud on täiesti uus ümberõppe programm „Vali IT!“. Selles pakutakse tarkvaraarendajaks ümberõpet kõrgharidusega inimestele, kes pole senini IT erialadel töötanud, ent kes soovivad tulevikus leida tööd IT sektoris. Kokku lisandub lähiaastatel sellest programmist meie tööturule pooltuhat kvalifitseeritud tarkvaraarendajat.

7. TEES: Majandusharupõhine tehnoloogiline ümberõpe Eestis peab saama elunormiks kõikides olulistes ekspordivõimekusega majandusharudes. Näiteks arstiõppes on täna IT ja tehnoloogiaõpet kummastavalt vähe. Ja kui näiteks Eesti töötleva tööstuse tootlikkus (mis täna on umbes 55% ELi keskmisest) tõuseks tänu IT ümberõppele 80%le ELi keskmisest, tähendaks see Eestile 1,7 miljardi eurost majanduskasvu.

Aga kiireks rikastumiseks on Eestil mõistagi ka teisi võimalusi – näiteks fosforiidi kaevandmine.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Hetkel kuum