• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnaametnike soodustused tuleb tagasi maksta

    Vahur KivistikFoto: Erakogu

    Keskkonnaameti töötajatele antud võimalus soetada töötajatel sõiduk turuhinnast soodsamalt läheb erisoodustusmaksu alla, leiab vandeadvokaat Vahur Kivistik.

    Äripäev on juhtinud artiklites „Suunatud boonus“ ja „Keskkonnaameti soodusautodel kriips peal“ tähelepanu keskkonnaameti tegevusele ametkonna liisinglepingute lõpetamisel, kus liisingettevõtet teavitatakse, millisele ametnikule lepingust tulenev õigus sõiduk jääkväärtuses välja osta võõrandatakse. 28. veebruari kirjutises taunis Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi ameti ja keskkonnaministeeriumi ringkaitset probleemi eitamisel ja võrdles seda presidendi ärmatamisega.
    Äripäeva kirjeldatud skeemi järgi loobus keskkonnaamet vähemalt kolme aasta jooksul õigusest autod jääkväärtusega välja osta ametis töötavate ametnike kasuks. Iga soodustust kasutava ametniku võit võis olla tuhandeid eurosid. Ametniku rahalisele võidule vastas täpselt samas summas kaotus riigi rahakotile, mis Äripäevas päevavalgele taritud 33 auto puhul on kokku suurusjärgus vähemalt 100 000 eurot. Toodud rehkendus on pigem konservatiivne, arvestades Äripäeva näiteid, kus ametniku 7500 euroga soetatud auto pani „lotovõitja“ müüki hinnavahemikus 14 500-16 500 eurot.
    Maksud tuleb maksta
    Tegemist ei ole pelgalt eetilise küsimusega. Amet on andnud võimaluse soetada ametnikul või töötajal sõiduk turuhinnast soodsamalt, seega on üheselt tegu erisoodustuse andmisega. Varalise õiguse turuhind (väärtus) sõltub otseselt sellest, kui palju erines sõiduki jääkväärtus turuhinnast. Kui ametnikul oli võimalus ametilt saadud õiguse alusel soetada sõiduk turuhinnast odavamalt, on amet tööandjana andnud ametnikule rahaliselt hinnatava soodustuse. Soodustuse andmisel on tööandjal kohustus tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Kui arvestada, et keskkonnaamet lõpetas 33 liisingulepingut ja eeldada pigem konservatiivselt, et keskmiselt erines sõiduki jääkväärtus turuhinnast 3000 euro võrra, siis keskkonnaameti maksukohustus antud soodustustelt oleks (antud soodustus 99 000 eurot (3000x33)), kokku 65 577 eurot, sh 24 750 eurot tulumaksu ja 40 827,5 eurot sotsiaalmaksu.
    Kui soodustustelt makse makstud ei ole, oleks korrektne, et amet parandab oma maksudeklaratsioonid ja deklareerib ametnikele antud soodustused, nagu seadus ette näeb, erisoodustustena võrdselt teiste maksumaksjatega. Mõistagi lisandub toodud maksusummale intress 0,06% päevas, kokku kümnetes tuhandetes eurodes. Kõnealused parandused peaksid saama deklareeritud viie aasta ulatuses tagasiulatuvalt, arvestades, et tahtliku maksurikkumise korral on aegumistähtaeg viis aastat. Parandusdeklaratsioonide esitamata jätmise korral tuleks eeldada maksuhalduri aktiivset sekkumist.
    Kahju tuleb hüvitada
    Teiseks, Euroopa õigusteoorias on alates Rooma õiguse aegadest üldtunnustatud käsitlus, et kahjuna on vaadeldav ka saamata jäänud tulu, see on selgelt kodifitseeritud kehtivas seaduses ja mitu korda leidnud kinnitust kohtupraktikas. Riigil ei ole õigust lihtsalt loobuda oma varast ametniku kasuks. Seega, tegu on kahju tekitamisega riigile, mille hüvitamist patustanute poolt riigieelarvesse julgen maksumaksjana valjuhäälselt nõuda. Kas ametkondlik juurdlus nõuab kahju sisse igalt soodustuse saajalt eraldi või nende ülemustelt, on selle juures vaid värvikas detail. Tähtis on põhimõte, et arrogantne rehepaplus riigiametnike küllaltki kõrgel tasandil tuleb lisaks avalikule häbistamisele ka rahaliselt tagasi pöörata. Piisav õiguslik baas on selleks olemas.
    Mõtleme korraks keskkonnaameti asemele mõne erafirma, kus samuti 33 autot oleks oma töötajatele turuhinnast soodsamalt tuuri pandud. Küllap oleks maksuameti revident juba teisel päeval pärast artikli Äripäevas ilmumist firmas pabereid tuustimas ja maksuameti potentsiaalse nõude eeltagamiseks 100 000-200 000 euro ulatuses konto arestiks kohtult luba olemas. Küllap oleks ka aktsiaseltsi nõukogu firma juhataja päevapealt usalduse kaotusega lahti lasknud ja esitanud tema vastu tekitatud kahju ulatuses hagi.
    Võib küsida, kas keskkonnaameti poolt erisoodustusmaksu tasumine midagi annaks – üks riigi raha kõik. Annaks küll, sest juurdemakstava erisoodustusmaksu võrra jääks eelarve ametil väiksemaks ja mõni hüve nautimata.
    Lohutuseks võib öelda, et erisoodustuse tagasimaksmisel ükskõik kas saajate või andjate poolt langeks ära maksurisk maksude põhisumma puhul. Jääks ainult intressinõue, mida maksuametiga kokkuleppel saab väiksema intressiga ajatada, et keskkonnaamet oma põhifunktsioonide täitmisega rahapuudusel hätta ei jääks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.