Kool jääb elust mitu sammu maha

Riiklik haridussüsteem on vajalik, kuna annab meile akadeemilised ja erialased teadmised. Kirjutamine, lugemine, arvutamine ja keeleoskused on kahtlemata eluks väga vajalikud. Suures osas valmistab kool meid siiski selleks, et leida “turvaline” töökoht ja saada palgatöötajaks, olles nii maksumaksjana riigi jaoks kasulik. Jah, see on väga oluline! Siit tekib aga praktiline küsimus - kas hariduse eesmärk on valmistada ette häid töötajaid? Või peaks eesmärk olema valmistada meid täisväärtuslikuks, rahulolupakkuvaks ja tähendusrikkaks eluks?

Kõik teadmised on kokkuvõttes vajalikud. Kes tegi aga otsuse, et praktilisi teadmisi täisväärtuslikuks eluks pole haridussüsteemi kaudu vaja õpetada? Kuidas peaksime omandama teadmised viiest peamisest eluterviku osast - tervis, sisemaailm, suhted, raha ja eneseteostus - kui meie haridussüsteem seda oluliseks ei pea?

Vaba valik

Kas jääksime millestki olulisest ilma, kui osa matemaatikatunde asendataks aruteludega tervislikust toitumisest või püsivate lähisuhete loomisest? Tõenäoliselt mitte. Küll jääme aga täna ilma väga paljust vajalikust neid teemasid väheoluliseks pidades. Kindlasti ei peaks neid tunde ära jätma, kuid see võiks olla igaühe vaba valik, mida keegi enda jaoks väärtuslikuks peab.

Kes soovib oma loogikat arendada, suurepärane! Ärge saage valesti aru, mulle väga meeldis trigonomeetria, aga ma pole seda kordagi pärast matemaatikaeksami sooritamist elus kasutanud. Vabanda matemaatika, aga sa ei olnud ainuke selline aine! Kui 20% õpilastest saavad sellest reaalselt kasu, siis miks karistame ülejäänud 80% õpilastest, kes võiksid sel ajal pigem tegeleda mõne loovama tegevusega? Või eeldame tõesti, et 100% õpilastest saavad teadlased?

Oskus elada

Väärtuslikku aega nii varajases ja õrnas eas saab paljude laste ja noorte jaoks palju paremini rakendada. See annab paremaid tulemusi mitte ainult enda, vaid ühiskonna jaoks tervikuna. Kas elame selleks, et käia tööl või käime tööl selleks, et hästi elada? Paljude jaoks on põhjus ja tagajärg oma koha ära vahetanud. Kui meie sisemaailm, tervis ja lähisuhted on korras, oskame rahaga targalt ümber käia ning kasutame enda unikaalseid tugevusi ühiskonnale väärtuse loomiseks, siis mõjutab see kõiki meie ümber positiivselt. Teisisõnu, kui oskame “hästi elada”, siis oleme kokkuvõttes kodus parem kaaslane, lastele parem ema või isa, seltskonnas parem sõber, tööl parem kolleeg ja riigi jaoks parem maksumaksja, kas siis töötaja või ettevõtjana.

Vastutus enda ja laste elu ees