Siim Kallas • 7. aprill 2017 kell 4:15
Arvamused
Ainult tellijale

Sarapuu pole kahjuks mingi erand

Siim Kallas  Foto: Andres Haabu

Riigi huvide kaitsmine eraettevõtluse vastu on paljude mõjukate tegelaste arvates nagu midagi püha, pahandab Reformierakonna poliitik Siim Kallas.

„Prügivedu ei saa usaldada erasektorile!“ Nii kuulutas teleintervjuus särasilmi Tallinna abilinnapea ja bussiärimees Arvo Sarapuu. Aga kuidas on inimeste veoga? Kas inimeste vedu saab usaldada eraettevõtlusele? Bussiärimeestele?

Võib ju öelda, et Arvo Sarapuu on mingi relikt, kelle arvates eraettevõtluse koht on kolhoositurul, aga kahjuks pole ta mingi erand.

Valijate koguarvuga võrreldes on eraettevõtjaid muidugi vähe. Eraettevõtjatevastast meeleolu on laiade rahvamasside hulgas kerge õhutada. Ära unusta seda, eraettevõtja Arvo Sarapuu!

Eraettevõtlust on mitmesugust. On need, kes tahavad teenida klientide hea teenindamise või kvaliteetse toote müügiga. Ja on neid, kelle kogu äriidee on imeda ennast maksumaksja rahakoti külge. Neid nimetatakse puukettevõtjateks. Need on väga populaarsed Venemaal, näiteks osutades teeneid Vene riigiraudteele.

Algatused sünnivad ettevõtluses

Ühiskonna edu loob algatusvõime, töökus ja kohusetunne. Algatusvõimele pole majanduses paremat keskkonda kui eraettevõtlus. Millega riskime?

Aastal 2001 ebaõnnestus Eesti Energia erastamine. See oli paratamatu, sest tegime selles protsessis olulisi vigu. Üks sisuline argument energiamonopoli erastamise vastu oli, et meil on põlevkivi, meie strateegiline vajadus on toota sellest elektrit.

Mis juhtus hiljem? Eesti Energia hakkas ehitama tehast õli tootmiseks, sekkus taastuvenergia tootmisse riikliku asutuse eeliseid kasutades, investeeris Ameerika Ühendriikidesse ja Jordaaniasse. Kõik see oleks võinud jääda eraettevõtlusele. Ja paneme tähele – riiklik energiafirma ei riskeeri mitte millegagi peale ülemuste pahameele. Aga seda saab siluda. Raha? Investeeringud? See on maksumaksja raha, ja seda on palju.

Kreeklased erastasid oma suurima sadama – Pireuse sadama. Käive kasvas aastaga 60%. Meil läheb riikliku sadama ettevõtlus… jah, kuhu ta läheb?

Poleks uskunud, et see on võimalik

Hiljuti võis uudistest kuulda, et Tallinnas loodud ühistupank andis 300 000 eurot kahjumit. Tallinna linnavalitsus otsustas kahjumi katmiseks suurendada panga kapitali. Kas Swedbanki kahjumi katmisest riigieelarvest oleme kaugel? Panga kahjumi katmine maksumaksja rahast on turumajanduse eriline pilastamine, pealegi on see riigiabi, mis on meie konkurentsiseaduste järgi keelatud.

Elamuturule ilmub riiklik elamuehitus, riiklikud üürikorterid. 20 aastat tagasi poleks uskunud, et selline asi on võimalik.

Kui alustasime, särasid paljude algatusvõimeliste inimeste silmad, kui nad rääkisid eraalgatuse võimalustest tervishoius. Praegu ei räägi sellest enam keegi.

Eesti NSV haridusminister Elsa Gretškina ei likvideerinud süvendatud programmiga töötavaid koole, kuigi talt seda nõuti. Praegu kuulen ma muudkui hariduse nivelleerimisest kui ülimast hüvest. Imelik. Kuidas kõik meelest ära läheb. Erakoolid on midagi kahtlast?

Riigi huvide kaitsmine eraettevõtluse vastu on paljude mõjukate tegelaste arvates nagu midagi püha. Riik on ülimuslik. Riigil on õigus. Riik on tähtis.

Hetkel kuum