Kuidas Vembu ja Tembu raha laiaks lõid

Ettevõtte juhid Vembu ja Tembu tahavad automatiseerida oma teenindusprotsesse ning lähevad selle toetamiseks pangast 8 miljonit eurot laenu küsima. Laenuosakonna juhataja koos meeskonnaga vaatab taotluse läbi ja annab eitava vastuse, sest kogu projekt on halvasti ette valmistatud, ebaselgete eesmärkide ja võimatute tähtaegadega.

Vembu ja Tembu ei lase ennast sellest heidutada, neil juba projektile nimigi välja mõeldud: SKAIS2. Nad lähevad panga nõukogusse, kes kohustab laenuosakonda vastutustundetult, riskidest hoolimata, raha andma. Laenuosakonna juhataja teeb viimase katse osapooli veenda projektiga mitte edasi minema, kirjutab lisaks riskidele viitavaid märgukirju, kuid kõik see jääb hüüdja hääleks kõrbes. Hakkajad ärimehed on veendunud oma edus – hoolimata sellest, et üks peamisi arenduspartnereid juba projekti algfaasis lahkub, sest ei näe võimalust, kuidas tulemuseni jõuda.

Kaks aastat hiljem on 6 miljonit eurot vähem. Ettevõtte asedirektor teavitab omanikke, et projekt kukkus läbi, ning märgib, et teekonda pooleli jätta ei saa – tuleb investeerida veel 10 miljonit. Omanikud tõusevad tagajalgadele ja nõuavad vahepeal ettevõttest juba lahkuda jõudnud Vembult ja Tembult selgitusi. Toonased juhid endal mingit süüd ei näe ja ei saa ka aru, miks nad peaksid vastutuse võtma. Süüdi olevat hoopis laenuosakonna juhataja, kes poleks tohtinud raha anda, ja üldse on see kõik poliitiline tagakiusamine, sest laenuosakonna juhataja kandideerib sügisestel koduküla valimistel.

Täpselt nii kaugele jõudis Margus Tsahkna oma retoorikaga selle nädala Postimehes.

Eraettevõtluses on selgelt paigas, mis on nõukogu ja juhatuse roll ning vastutus. Juhtorganite liikmed (nõukogu ja juhatus) vastutavad oma kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju eest isikliku varaga.

Avalikus sektoris on ka tegelikult asjad paigas, suisa seadusesse kirjutatud, aga millegipärast meie ministrid sellest aru ei saa. Iga kord, kui juhtub midagi negatiivset, käib üks paras palliveeretamine, et kes ikka on süüdi ja kes peaks vastutuse võtma.

Vabariigi valitsuse seadus § 34. Ministeeriumi juhib minister. Punkt – siin ei ole rohkem midagi vaielda või arutada. Juht valib meeskonna, juht otsustab, milliste tegevustega tegeletakse ja millega mitte – ning juht ka vastutab. Kui su meeskond hakkama ei saa, oled ikka ise süüdi, sest sa oled juht.

SKAIS2 projekti viie aastase ajaloo jooksul on olnud sotsiaalministeeriumis palju ministreid, alates Taavi Rõivasest ja lõpetades Jevgeni Ossinovskiga. Ja artikli alguses kirjeldatud Vembuks ja Tembuks sobivad nad kõik.

Taavi Rõivase ajal alustatud reformid tehti kiirustades ning toonane meeskond, kes oleks pidanud projekti ja tööprotsessid läbi mõtlema, ei saanud oma kohustustega hakkama. Taavi Rõivas oleks pidanud juhina sellest aru saama ning mitte suruma seadusesse ebareaalseid tähtaegu. Ta peaks endale tuhka pähe raputama ning võtma vastutuse toonase liigse kiirustamise ja kehva ettevalmistuse eest.

Aga see ei tähenda, et järgmised ministrid Margus Tsahkna või Rannar Vassiljev ei oleks pidanud ministri ja ministeeriumi juhtina oma tööd tegema kohusetundlikult. Majandusministeeriumi rahastuskomisjonid ei andnud SKAIS2 projektile raha, sest selgelt oli näha, et riskid on suured ja projekti suure tõenäosusega ei saada valmis. Seejärel tehti poliitiline otsus, et tuleb rahastada. Mina juhtisin isiklikult tollase majandusministri Kristen Michali kabinetis kahe toonase sotsiaalministri tähelepanu riskidele ja tõestasin numbritega, et see projekt ei tule välja. Lisaks saatsime ministritele ametliku märgukirja ning teavitasime oma murest ka riigikontrolli.

Mida teeks sellises olukorras vastutusvõimeline juht? Sind on hoiatatud, sul on võimalus tõmmata pidurit, panna kogu arendus seisma, mitte raha kulutada ja teha kogu ettevõtmisele restart – liiati saab kehva ettevalmistuse eelmise ministri süüks ajada. Ministrite ehk ministeeriumi juhtide toonane valik oli lüüa araks, mitte midagi teha ja loota, et paha läheb mööda.

Tänased juhid Kaia Iva ja Jevgeni Ossinovski on ka maru vaiksed kogu skandaali valguses. Jah, nemad ei oleks saanud siia protsessi enam olulist muutust tuua, aga selle asemel, et võtta juhtohjad ja minna liidrina selg sirgelt avalikkuse ette ja rääkida, mis läks halvasti ja mida tehakse tulevikus paremini, lükatakse kaamerate ette kantsler ja ametite juhid. Milline juht niimoodi käitub, et probleemide puhul poeb ise avalikkuse eest peitu?

SKAIS2 ebaõnnestumise põhjustasid paljud faktorid, kuid kõik algab juhtimisest ja tahtest probleemiga tegeleda. Ma ei ole nõus Margus Tsahkna purtsatusega, nagu oleksin ma suu kinni hoidnud ja alles nüüd probleemidest rääkima hakanud. Ta teab väga hästi, kui kriitiline ja häälekas majandusministeerium kogu projekti suhtes pidevalt oli ning kui raskeks tehti raha saamine. Ehk on see ka põhjus, miks tänaseks kogu projekti eelarvet laiaks pole löödud.

Tunnistan oma süüd – oleksin pidanud olema veel jäärapäisem. Aga oma ministeeriumit tuleb ikkagi ise juhtida ning vajadusel ka vastutus võtta. Ja see on sõnum kõikidele ministritele.