• Jaga lugu:

    Terrorivastane võitlus käib kogu aeg

    Barcelona terrorirünnakFoto: epa

    Ärahoitud rünnakuid on palju rohkem kui neid, mis teoks saavad, kirjutab siseminister Andres Anvelt (SDE).

    Hiljutised terroriaktid Euroopas, üks neist lausa meie põhjanaabrite juures, teeb inimesed murelikuks ja paneb küsima: kas oleme järgmised? Eestis on terroriakti toimumise ohuhinnang endiselt väike. See aga ei tähenda, nagu lööks meie korrakaitsejõud luuslanki. Vastupidi, madal ohuhinnang tuleb sellest, et meie sisejulgeoleku- ja laiemalt siseturvalisuse jõud teevad kogu aeg tööd nii ohuolukordade ennetamise kui ka lahendamisega, seda viimast muidugi õppustena.
    Terrorismivastases võitluses on kaks olulist tahku: esiteks terrorismi sihtmärkide ehk antud juhul Euroopa riikide omavaheline koostöö ja teiseks heidutus. Varasematel aastakümnetel ei ole Euroopa tegelikult enamikul juhtudel olnud kui üks kindel sihtmärk terroristidele. Verised sündmused 1970.-1980. aastatel olid ajendatud suuresti n-ö kohalike, siseriiklike terrorirühmituste rünnakutest, nagu baskid, ETA, IRA jne. Olukord hakkas muutuma kardinaalselt alates 1990. aastate lõpust, kui al-Qaeda ja nüüd ISIS võtsid sihtmärgiks lääneliku ja demokraatliku elukorralduse ning Euroopa ühtsuse. 
    Muidugi muudab see ka terrorismivastase võitluse seniseid meetodeid. Üks oluline pool on Euroopa Liidu riikide vaheline usaldus ja võimekus koostööks ning siin on meie eriteenistuste peamine roll olla usaldusväärne partner, kes reageerib kõigile päringutele kiiresti ja kohusetundlikult. Meie eriteenistuste ja ka keskkriminaalpolitsei rahvusvaheline haare ongi kasvanud ja koostööga seotud tegevuste arv tõuseb järjepidevalt.
    Samuti on Euroopa seni suhteliselt aeglaselt arenenud operatiivse koostöö kanalid hakanud kiirendust juurde saama. Nende all pean silmas üle-euroopalisi andmebaase, näiteks Schengeni alasse viisavabalt reisida saajate andmebaas ETIAS ja Euroopa sõrmejälgede andmebaas EuroDac – ja need on vaid mõned andmebaasidest –, mis kõik peaksid andma operatiivteenistustele kiire reageerimis- ja ka analüüsivõimekuse. Sealjuures on oluline n-ö täppistuli – see tähendab, et põhjalikult raalitakse välja ohtlikud inimesed ja keskendutakse konkreetsetele isikutele, mitte kogu rahvusrühmale, kuhu nad puhtjuhuslikult kuuluvad. Laia lauaga löömine ei ole kuigi tulemuslik ja vaid lõhestab ühiskonda. Kõik see on aga eriteenistuste köögipool.
    Siseturvalisus saab raha juurde
    Kui vaadata tänavapilti, on oluline hinnata reageerimisvõimekust ja heidutust. Esimest korda üle 15 aasta täiendatakse korrakaitsjate ridasid, mitte ei tõmmata neid kokku. Just tulevikku silmas pidades panustab Eesti taas siseturvalisuse tugevdamisse ning politsei- ja päästeameti eelarvele lisandub järgneval neljal aastal kokku üle 21 miljoni euro. Juba järgmisest aastast kasvab siseturvalisuse eelarve just selles suunas, et kahekordistada suuremates linnades kiirreageerimisvõimekust. See tähendab, et politsei- ja piirivalveametil on esiteks tänaval võimalik patrullida suurendatud jõududega, samuti on neil reserv täiendavaks reageerimiseks ning võimalik panustada rohkem suurürituste turvalisuse tagamisse. Lisaks uute inimeste töölevõtmisele hangitakse uut tehnikat.
    Teine pool on piirkonnakonstaablite arvu ligi poolesaja võrra suurendamine. Piirkonnakonstaabli roll on selliste nähtuste nagu radikaliseerumine ja kuritegude ettevalmistamine juures palju suurem kui esmapilgul tunduda võib. Just konstaabel, kes tegutseb kogukonnas, on võtmeisik info kogumisel ja vahetamisel, ohumärkide äratundmisel. Need on kõik uued tegevused, mis esimest korda on suunatud meie kõigi turvalisuse suurendamisele. Märkimata ei saa jätta ka päästevõimekuse tugevdamist, kuna tehnika ja varustuse, sealhulgas demineerimisvarustuse hankimiseks on planeeritud järgnevatel aastatel 3 miljonit eurot aastas.
    Andmebaasid ja varustus ei tee üksi aga midagi, kui me lahtiste silmadega ringi ei vaata ja toimuvast oma järeldusi ei tee. Eesti õpib pidevalt sündmustest kogu maailmas ning siinsetele suurüritustele ja suurematele rahvakogunemistele eelneb alati riskianalüüs, mida kohandatakse vastavalt maailmas toimuvale. Nii on ka eri sündmused, näiteks jõuluturg Tallinna vanalinnas või laulu- ja tantsupidu turvatud näiteks nii, et sinna autoga üldse ligi ei saagi. Tihti me ei näe kõiki turvamiseks kasutusele võetud meetmeid ega peagi nägema. Kodanike jaoks on oluline teada, et töö meie turvalisuse tagamisel käib kogu aeg ning neid demokraatlike riikide vastu planeeritud terrorirünnakuid, mis maailmas politsei tõhusa töö tulemusel ära hoitakse, on oluliselt rohkem kui neid, mis teoks saavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala lood: koduostjale langeb ootamatu võlg, börsifirmad toodavad üllatusi
Selle nädala olulisemate sündmuste sekka jõudsid ühe koduostja kurioosne elamus pankrotistunud kinnisvaraarendajaga ja erinevates valkondades tegutsevate börsifirmade üllatused.
Selle nädala olulisemate sündmuste sekka jõudsid ühe koduostja kurioosne elamus pankrotistunud kinnisvaraarendajaga ja erinevates valkondades tegutsevate börsifirmade üllatused.