• Jaga lugu:

    Palgatõus targemaks ei tee

    Favori juht Mart ProosFoto: Raul Mee

    Kui töötaja ei oska teatud tööd teha, kas siis kaks korda kõrgema tasu eest hakkab ta järsku oskama, küsib metallitööstuse Favor juht Mart Proos.

    Majandusuudistest kajastas meedia möödunud nädalal laialdaselt põhiliselt kahte: II kvartali üllatav majanduskasv 5,7% ja II kvartali brutopalga 6,8%ne tõus võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Pilvepiirilt vaadates annavad mõlemad numbrid kindlasti põhjust rõõmustamiseks. Kui siia juurde lisada ajaloolisel kõrgtasemel olev tööturul hõivatute arv ning vähenev tööpuudus, siis tundub, nagu olekski kõik kõige paremas korras. Aga kas ikka on ja kas ka homme on?
    Viimased aastad ei ole töötlevale tööstusele tervikuna olnud just lihtsad. Tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tootlikkus ning koosmõjus muude tootmissisendite kallinemisega on vähendanud ettevõtete kasumlikkust.
    Seni on ettevõtted suutnud langevaid marginale osaliselt kompenseerida tootmismahu kasvatamisega, mille tulemusena on praegu tootmisvõimsuste rakendatus enamikus ettevõtetes jõudmas maksimumi lähedale. Mahu edasine kasvatamine saab toimuda täiendavate investeeringute ja automatiseerimise kaudu, kuid enamikul juhtudel toob see kaasa ka täiendava ja paremate oskustega töötajate vajaduse. Ja siin on meil järsku sein ees, sest vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu lihtsalt ei ole.
    Tihti heidetakse ettevõtetele ette, et nad ei taha töötajatele kõrgemat palka maksta ja see on põhjus, miks tööjõudu ei leita. Tööandjatena aga näeme meie asja natuke teise nurga alt: kui töötaja oma puuduliku kvalifikatsiooni tõttu ei oska teatud tööd teha, kas siis kaks korda kõrgema tasu eest hakkab ta järsku oskama? Paraku tõenäoliselt mitte.
    Hinnatõusu klient alla ei neela
    Metallisektoris on tööjõukulude osakaal toote omahinnas keskmiselt vahemikus 20–25%, sõltudes toodete keerukusest ja tööjõumahukusest ehk jätkuva iga-aastase 7% suuruse palgakasvu tingimustes peaksime tõstma toodete müügihinda vähemalt 2% aastas. Seda aga ei võimalda meil teha eksporditurgudel valitsev konkurentsiolukord. Pigem oodatakse meilt, et toodete hinnad peaksid aasta-aastalt langema.
    Millised on siis ettevõtte võimalused tööjõuvajaduse katmiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks?
    Kindlasti automatiseerimine, mis aga aitab meid pigem lihtsamate toodete ja protsesside puhul ja võtab aega aastaid, sest tööstusseadmete kasutusaeg on üldjuhul 7–10 aastat ja nende ennaktempos väljavahetamine vaevalt majanduslikult kõige efektiivsem on.
    Võõrtööjõu kasutamine – seda aga ei soosi praegune 0,1% suurune sisserändekvoot, mis täitub juba poole aastaga. Eksisteerib ka lühiajalise töötamise võimalus ja eks siis seda peamegi parema lahenduse puudumisel kasutama. Samas ei soodusta lühiajalised töösuheted tootmise efektiivsuse kasvu ning lisavad oluliselt näiteks kvaliteedikulude riski.
    Tahaksin ümber lükata ka leviva müüdi odavast võõrtööjõust, kes tuleb ja võtab eestimaalastelt töö. Tegelikkus on hoopis vastupidine ja võõrtöötaja kogukulu ettevõtte jaoks on sama või ka suurem kui ettevõtte keskmine. Ka võõrtööliste töötasud ületavad Eesti keskmist, samas on need inimesed tulnud siia tööd tegema, neil on vastavad oskused ja teevad seda tööd hästi.
    Ehituse palk nagu magnet
    Töötajate üksteiselt „üle ostmine“ – see protsess kogub praegu kiirelt tuure ja meenutab kangesti buumiaegset olukorda. Kas see aga pikemas perspektiivis teeb meid tööandjatena õnnelikumaks, töökäte koguarv sellest ju ei muutu. Üha enam tootmistöölisi kipub praegu jälle ehitustele (nii Soome kui Eestisse), sest seal on kasvunumbrid kõige suuremad ja hetkelised palgapakkumised kõige ahvatlevamad.
    Kokkuvõtvalt: palkade tõusus ei ole midagi halba, kuid viimaste aastate 6–8% tase ei ole eksportivatele ettevõtetele üldiselt jõukohane. Põhimure on kvalifitseeritud töökäte puudus ja seda me pelgalt palgatõusuga ei lahenda, me vajame tööjõudu väljastpoolt. Kiire palgatõus ja töökäte vähesus piiravad juba praegu tootmismahu kasvu, vähendavad meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ainult sisetarbimisega me majanduskasvu tempot hoida ei suuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Kaks tehast Eestis saavad uue omaniku
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.