Kütet pole tarvis juurde keerata

Eesti majanduskasv on sel aastal olnud hoogne, jõudes viimaste andmete kohaselt pea kuue protsendini. Nii kiire kasv on rõõmustav, sest eelmistel aastatel liikus majandus edasi pigem paari protsendi haaval. Siiski on nii kiirel kasvul varjupool. Kinnitust on saanud varasemad hinnangud selle kohta, et Eesti majandus ületab oma jätkusuutlikku taset, piltlikult öeldes elame veidi üle oma võimete.

Majandus saab jätkusuutlikku taset ületada üksnes ajutiselt, sest kui ettevõtted ei suuda tootmismahtu suurendada sama ruttu, kui nõudlus kasvab, siis hakkab hinnakasv liigselt kiirenema ja ettevõtete konkurentsivõime vähenema. Selle paratamatu tagajärg on majanduskasvu raugemine.

 

Majanduse stabiilsuse seisukohalt pole oluline üksnes eelarvepositsioon, vaid ka eelarve võimalik mõju mõnele kitsamale majandusvaldkonnale. Puudujäägi ühe põhjusena on välja toodud koalitsioonileppes kirja pandud strateegilised investeeringud. Need lisanduvad riigi teistele investeeringutele ja annavad tööd ennekõike ehitussektorile – riik tellib küllaltki palju ehitustöid. Kui kümme ja rohkem aastat tagasi moodustasid valitsemissektori ehitusinvesteeringute kulud umbes kolmandiku ettevõtete omadest, siis viimastel aastatel on valitsemissektori kulud olnud pool ettevõtete omadest ja püsinud kasvutrendil. Seega on riigi panus ehitussektori käekäigu kujunemisse arvestatav.

Kõikumine on kulukas

Majandus on sisse saanud korraliku kasvuhoo. Ettevõtted on suutnud taas kasumeid suurendada ja seda tööjõukulude kiirest kasvust hoolimata. Vähemalt osaliselt on see teoks saanud tänu välisturgude paranenud olukorrale, mis on lasknud ekspordihindu varasemast rohkem tõsta. Kuid see on ajutine turgutus, sest kui me loodame oma sissetulekutaset nii kasumite kui ka töise tulu vormis konkurentidest kiiremini tõsta, siis peab meie tootlikkuse kasv edestama naabrite oma. Naabritega võrreldes kiirem tootlikkuse kasv on võimalik, kui ettevõtetel on motivatsiooni tulevikku investeerida.

Kui aga riiklikud tellimused ehitussektorile muudavad ehitusteenused erasektori jaoks raskemini kättesaadavaks ja märksa kallimaks, siis piirab see ettevõtete võimalust investeerida tulevasse kasvu. Isegi kui kõne all on nii tähtsad kulutused nagu paremat konkurentsivõimet ja tootlikkust tagavad riiklikud taristuinvesteeringud, tuleks neid teha aktiivsemalt ajal, kui erasektori tellimused näitavad nõrgenemise märke.

Majanduskasvu kõikumine on Eestis olnud pretsedenditult üks Euroopa suuremaid. See on sotsiaalselt kulukas, toob kaasa kapitali ja tööjõu ebaefektiivse paigutuse, suurendab ettevõtete ja majapidamiste ebakindlust ning vähendab majanduse usaldusväärsust ja pikaajalist kasvuvõimet. Prognoosid näitavad, et majandus jätkab lähiajal üle oma võimete ja vajadus ülekuumenemist vältida on päevakorral.