Tasuta ravikindlustus toetab ettevõtlust

Töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski ideele anda ravikindlustus kõigile eestimaalastele oponeeris Äripäev juhtkirjas väitega, et see soodustab ümbrikupalkade maksmist ning et süsteemi tuleks justkui hoida süsteemi enda pärast – kuna selle nimetuses on sõna kindlustus. See arvamus ei arvesta aga teiste riikide vastupidiseid tulemusi ning riigi huvi investeerida inimestesse ja ettevõtlikkusse.

Esiteks on vale eeldada, et riiklik sotsiaalkindlustus on ümbrikupalgast loobumise peamine kriteerium, sest erasektori pakutud laiapõhjaline tervisekindlustus on mitu korda soodsam ning kvaliteetsem kui riigi pakutu.

Seega majanduslikult on igal juhul soodsam valida ümbrikupalk. Samas, kuigi meie praegune sotsiaalsüsteem on püsinud muutumatu taasiseseisvumisest saati, on eriti viimastel aastatel ümbrikupalga osakaal jõuliselt vähenenud, küündides eelmisel aastal vaid 8%ni.

Samuti on ümbrikupalga maksmisel suurem roll siiski tööandjal kui töövõtjal – inimesel, kes otsib tööd ja vajab hädasti sissetulekut, ei ole eriti palju võimalusi uue tööandja pakutud ümbrikupalgast loobumiseks, sest nii riskib ta terve oma sissetulekuga.

Seega ümbrikupalga vähenemist saab ikkagi saavutada maksuameti ja rahandusministeeriumi töö ning üleüldise ettevõtluskultuuri ja maksekäitumise paranemisega.

Nagu minister Jevgeni Ossinovski ka välja tõi, ei ole sotsiaalsüsteemi ülesanne tagada paremaid maksulaekumisi või vastutada rahandusministeeriumi valdkonda kuuluva eelarve täitmise eest. Sotsiaalsüsteemi eesmärk on tagada solidaarselt ühiskonna terve toimimine ja kodanike kaitse, ka nende kodanike, kes ise sellega hakkama ei saa.

Nii äris kui ka psühholoogias on korduvalt täheldatud: võimaluse korral on inimesed ausad ning nende hulk, kes süsteemi teadlikult petta püüavad, on nii väike, et näiteks e-kaubanduses on enamasti soodsam kõikide klientide raha tagastuspalved täielikult rahuldada kui hakata kontrollima nende avalduste tagamaid.

Seetõttu on ka vale eeldada, et need 90 000 inimest, kellel praegu sotsiaalkindlustust ei ole, püüavad riiki petta – kurb tõsiasi on hoopis, et paljud neist ei saa omale tervisekindlustust lubada. Nende hulka käivad näiteks alustavad ettevõtjad ja vabakutselised, kes elavad oma säästudest või võlgu ega ole võimelised omale palka maksma – tihti kestab selline olukord aastaid. Neil tekib õigustatult küsimus, miks koheldakse neid teistest alaväärsemana – tervisekindlustuse saavad kõik õpilased ja tudengid, pensionärid ja töötud, kuid alustavad ettevõtjad on ühiskonnas nii ebaolulised, et nad ei kvalifitseeru isegi üldise tervisekindlustuse alla.

Lahendusena pakuks siin mõni kindlasti välja erisust alustavatele ettevõtjatele, kuid just seda püüab Ossinovski vältida – praegused üle viiekümne eri aluse sotsiaalkindlustuse saamiseks suurendavad riigi paksust, diskrimineerimist, bürokraatiat ja bürokraatide arvu ning on ühiskonnale kulukas. Ja pealegi – miks peaks ühel ametnikul olema õigus otsustada teise inimese elu ja surma üle.

Rootsi on üks maailma kõige edukamaid start-up- ja alustavate ettevõtete riike – iga tuhande töötaja kohta on Rootsis 20 start-up’i (kuni kolmeaastast) ettevõtet, samal ajal kui USAs on vaid viis. Täna on ainuüksi Stockholmist kasvanud välja Silicon Valley järel suurim hulk miljardi dollari väärtusega start-up-ettevõtteid – nende seas näiteks kuulsad Spotify ja Skype. Rootsi on ka alustavate ettevõtete ellujäämise osakaalult maailmas esirinnas – tervelt 74% uusi ettevõtteid tegutseb ka pärast kolmandat aastat.

Üheks olulisemaks edu aluseks Rootsi ettevõtluskeskkonnale peetakse riigi pakutavat sotsiaalset turvavõrku – tasuta haridust ja tervisekindlustust kõigile. Rootsi pakub oma kodanikele võimalust riskida ja proovida ettevõtlust – see on muutnud kogu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks.

Tehnoloogia valdkonnas on viimastel aastatel hakatud palju rääkima kodanikupalgast – võrdsest rahalisest toetusest igale riigi kodanikule. Soomes on selle mudeli uurimiseks alustatud ka katsetega. Esimesed tulemused näitavad märkimisväärset kodanike rahulolu kasvu ning hüppeliselt on kasvanud nende inimeste arv, kes proovivad kätt ettevõtluses.

Meie oleme veel kodanikupalgast kaugel, kuid järgida tasuks siiski kodanikupalga olulisemaid põhimõtteid, mis loovad võrdsed võimalused kõigile kodanikele, eristamata nende karjäärivalikuid või muid subjektiivseid näitajaid. Vähendades bürokraatiat ja riigi sekkumist inimeste elu valikutesse muutume riigina paindlikumaks, et kohaneda paremini kiiresti muutuvas maailmas.