Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tasuta ravikindlustus toetab ettevõtlust

    Võrdsus

    Võrdsete võimaluste loomine kõigile teeb inimesed ettevõtlikumaks, kirjutab ettevõtja Erik Ehasoo.

    Töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski ideele anda ravikindlustus kõigile eestimaalastele oponeeris Äripäev juhtkirjas väitega, et see soodustab ümbrikupalkade maksmist ning et süsteemi tuleks justkui hoida süsteemi enda pärast – kuna selle nimetuses on sõna kindlustus. See arvamus ei arvesta aga teiste riikide vastupidiseid tulemusi ning riigi huvi investeerida inimestesse ja ettevõtlikkusse.
    Esiteks on vale eeldada, et riiklik sotsiaalkindlustus on ümbrikupalgast loobumise peamine kriteerium, sest erasektori pakutud laiapõhjaline tervisekindlustus on mitu korda soodsam ning kvaliteetsem kui riigi pakutu.
    Seega majanduslikult on igal juhul soodsam valida ümbrikupalk. Samas, kuigi meie praegune sotsiaalsüsteem on püsinud muutumatu taasiseseisvumisest saati, on eriti viimastel aastatel ümbrikupalga osakaal jõuliselt vähenenud, küündides eelmisel aastal vaid 8%ni.
    Samuti on ümbrikupalga maksmisel suurem roll siiski tööandjal kui töövõtjal – inimesel, kes otsib tööd ja vajab hädasti sissetulekut, ei ole eriti palju võimalusi uue tööandja pakutud ümbrikupalgast loobumiseks, sest nii riskib ta terve oma sissetulekuga.
    Seega ümbrikupalga vähenemist saab ikkagi saavutada maksuameti ja rahandusministeeriumi töö ning üleüldise ettevõtluskultuuri ja maksekäitumise paranemisega.
    Nagu minister Jevgeni Ossinovski ka välja tõi, ei ole sotsiaalsüsteemi ülesanne tagada paremaid maksulaekumisi või vastutada rahandusministeeriumi valdkonda kuuluva eelarve täitmise eest. Sotsiaalsüsteemi eesmärk on tagada solidaarselt ühiskonna terve toimimine ja kodanike kaitse, ka nende kodanike, kes ise sellega hakkama ei saa.
    Uue ettevõtluse toetamine
    Nii äris kui ka psühholoogias on korduvalt täheldatud: võimaluse korral on inimesed ausad ning nende hulk, kes süsteemi teadlikult petta püüavad, on nii väike, et näiteks e-kaubanduses on enamasti soodsam kõikide klientide raha tagastuspalved täielikult rahuldada kui hakata kontrollima nende avalduste tagamaid.
    Seetõttu on ka vale eeldada, et need 90 000 inimest, kellel praegu sotsiaalkindlustust ei ole, püüavad riiki petta – kurb tõsiasi on hoopis, et paljud neist ei saa omale tervisekindlustust lubada. Nende hulka käivad näiteks alustavad ettevõtjad ja vabakutselised, kes elavad oma säästudest või võlgu ega ole võimelised omale palka maksma – tihti kestab selline olukord aastaid. Neil tekib õigustatult küsimus, miks koheldakse neid teistest alaväärsemana – tervisekindlustuse saavad kõik õpilased ja tudengid, pensionärid ja töötud, kuid alustavad ettevõtjad on ühiskonnas nii ebaolulised, et nad ei kvalifitseeru isegi üldise tervisekindlustuse alla.
    Lahendusena pakuks siin mõni kindlasti välja erisust alustavatele ettevõtjatele, kuid just seda püüab Ossinovski vältida – praegused üle viiekümne eri aluse sotsiaalkindlustuse saamiseks suurendavad riigi paksust, diskrimineerimist, bürokraatiat ja bürokraatide arvu ning on ühiskonnale kulukas. Ja pealegi – miks peaks ühel ametnikul olema õigus otsustada teise inimese elu ja surma üle.
    Rootsi näide
    Rootsi on üks maailma kõige edukamaid start-up- ja alustavate ettevõtete riike – iga tuhande töötaja kohta on Rootsis 20 start-up’i (kuni kolmeaastast) ettevõtet, samal ajal kui USAs on vaid viis. Täna on ainuüksi Stockholmist kasvanud välja Silicon Valley järel suurim hulk miljardi dollari väärtusega start-up-ettevõtteid – nende seas näiteks kuulsad Spotify ja Skype. Rootsi on ka alustavate ettevõtete ellujäämise osakaalult maailmas esirinnas – tervelt 74% uusi ettevõtteid tegutseb ka pärast kolmandat aastat.
    Üheks olulisemaks edu aluseks Rootsi ettevõtluskeskkonnale peetakse riigi pakutavat sotsiaalset turvavõrku – tasuta haridust ja tervisekindlustust kõigile. Rootsi pakub oma kodanikele võimalust riskida ja proovida ettevõtlust – see on muutnud kogu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks.
    Tehnoloogia valdkonnas on viimastel aastatel hakatud palju rääkima kodanikupalgast – võrdsest rahalisest toetusest igale riigi kodanikule. Soomes on selle mudeli uurimiseks alustatud ka katsetega. Esimesed tulemused näitavad märkimisväärset kodanike rahulolu kasvu ning hüppeliselt on kasvanud nende inimeste arv, kes proovivad kätt ettevõtluses.
    Meie oleme veel kodanikupalgast kaugel, kuid järgida tasuks siiski kodanikupalga olulisemaid põhimõtteid, mis loovad võrdsed võimalused kõigile kodanikele, eristamata nende karjäärivalikuid või muid subjektiivseid näitajaid. Vähendades bürokraatiat ja riigi sekkumist inimeste elu valikutesse muutume riigina paindlikumaks, et kohaneda paremini kiiresti muutuvas maailmas.
  • Hetkel kuum
Carri Ginter: küsigem, mis on Eesti konkurentsieelised
Eestil tuleb keskenduda sellele, et oleksime atraktiivne keskkond investeeringuteks - meie konkurentsieeliseid tuleb kaitsta ja luua juurde, kirjutab Soraineni büroo vandeadvokaat Carri Ginter vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eestil tuleb keskenduda sellele, et oleksime atraktiivne keskkond investeeringuteks - meie konkurentsieeliseid tuleb kaitsta ja luua juurde, kirjutab Soraineni büroo vandeadvokaat Carri Ginter vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Taavi Tamkivi: meil pole ruumi poolikuteks lahendusteks Kuidas panna Eesti majanduse taas kasvama?
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enamik ameeriklasi näeb majandust halvenemas
USA ülikooli läbiviidud küsitlusest selgus, et kõrge inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade taustal arvab enamik ameeriklasi, et juba niigi halvas seisus majandus halveneb veelgi.
USA ülikooli läbiviidud küsitlusest selgus, et kõrge inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade taustal arvab enamik ameeriklasi, et juba niigi halvas seisus majandus halveneb veelgi.
Reaalajas börsiinfo
Perefirma lugu: võistlustantsijast poeg peab koos isaga kalaäri
Väikefirma Kalaarsenal asutaja Tiit Veskus ja tema võistlustantsija taustaga poeg Robert Veskus on ühel meelel, et väikeäri pidamine on elustiil, mida peab nautima. Tuleb rõõmu tunda väikestest asjadest ning siis tulevad ka rahulolevad kliendid, on Tiit Veskus veendunud.
Väikefirma Kalaarsenal asutaja Tiit Veskus ja tema võistlustantsija taustaga poeg Robert Veskus on ühel meelel, et väikeäri pidamine on elustiil, mida peab nautima. Tuleb rõõmu tunda väikestest asjadest ning siis tulevad ka rahulolevad kliendid, on Tiit Veskus veendunud.
Merko juht ladus oma vundamendi raamatutega: see oli vapustav kogemus "Juhi juttude" värske saade
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Puidutöösturite kõneisik: loodame mõistlikule kliimaseadusele
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Topeltpaberid ja võltsitud hinnad: Eestist imbub sõidukeid Kesk-Aasia kaudu Venemaale Ettevõtjad laiutavad ametnike nõudmise peale käsi
Teisipäeval jõustus pea täielik igas hinnaklassis autode Venemaale eksportimise keeld, kuid tolliametnikud on juba varem pannud pettuste tõttu kätt ette tehingutele Kesk-Aasia riikidega, kuhu viidud sõidukid on jõudnud hoopis Venemaale.
Teisipäeval jõustus pea täielik igas hinnaklassis autode Venemaale eksportimise keeld, kuid tolliametnikud on juba varem pannud pettuste tõttu kätt ette tehingutele Kesk-Aasia riikidega, kuhu viidud sõidukid on jõudnud hoopis Venemaale.
Eesti süsinikujälge kahandab tuuleenergia
Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vähendades seeläbi keskkonnamõju. Tuuleenergia arendamine on üks võimalus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vähendades seeläbi keskkonnamõju. Tuuleenergia arendamine on üks võimalus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Raadiohommikus: Madis Toomsalu esimesed kommentaarid LHV võlakirjade märkimisest
Kolmapäeval selguvad LHV võlakirjade märkimise tulemused. Püüame kohe hommikul teada saada, kui palju ja millistes proportsioonides investoritele võlakirju jagus. Stuudios on LHV grupi juht Madis Toomsalu.
Kolmapäeval selguvad LHV võlakirjade märkimise tulemused. Püüame kohe hommikul teada saada, kui palju ja millistes proportsioonides investoritele võlakirju jagus. Stuudios on LHV grupi juht Madis Toomsalu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.