• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,11
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,11
Urmas Sõõrumaal ja Jüri Mõisal on vähemalt ideid, leiab poliitikavaatleja, SDE liige Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu
  • Toomas Alatalu
  • Foto: Postimees/Scanpix
Äsjaseid valimistulemusi võib võtta kui paratamatust, sest negatiivseim ilming – valijate aktiivsuse langus – ilmnes väljaspool Tallinna jõuga läbi viidud haldusreformi tagajärjel, viimasest puudutamata Tallinnas, aga suurte kartelliparteide ebapopulaarse poliitika mõjul. Haldusreformi paindumatus soosis valimisliitude teket, seda ka Reformi ja Keskerakonna arvel. Ootasin – ja ka Vabaerakond ootas – sama Tallinnas, ent polnud reformi ega mõnda muud torkivat, ja siin kõrbesid valimisliidud isegi 2013. aastaga võrreldes.
2013 oli Tallinnas registreeritud 343 268 valijat, nüüd 361 539 – viimane on ainuke kasvanud arv, sest mahutab ka 16-17aastased. Sellekohast seadust vastu võttes väideti, et viimaseid on kuni 24 000 – palju neist valimas käis, ei tea keegi. Kui loobuti, on selge, et maastik, kuhu neid kutsuti, oli parajalt ebameeldiv. Jutt sellest, et noored kasutavad meeleldi internetihääletust, kummutati veel 2014 europarlamendi valimiste aegu – internet meeldis rohkem vanusele 50+ kui alla 24stele.
Kui noorele miski ei meeldi ja kui ta ei osale valimistel juba kaks korda, siis seda suurem tõenäosus on tema eemalejäämine valimistest tulevikus. Karta on, et teaduslikult ebapiisavalt läbi mõeldud valijate arvu suurendamisest hakkab kõige rohkem kannatama valimistest osavõtu näitaja. 2013 oli see Tallinnas 64%, nüüd 53,5% ja järgmisel korral läheneb ta juba europarlamendi valimistest osavõtule.
Eestis ollakse ärimeeste suhtes umbusklikud. Võrreldes Leeduga, kus ärimeeste koja esimehel lasti valitsus kokku panna, ja veel rohkem Lätiga, kus ärimehed olid pikalt esinumbrid. Eestis tegid eelmise sajandi lõpul ja selle algul luigelaulud Robert Lepikson, Jüri Mõis ja Tõnis Palts, pikemalt püsis ametis Toivo Asmer. Nüüd üritasid poliitikasse tulla tandemina Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis, kes paraku ei osanud kõnetada rahvast ega saanud jutule poliitikutega. Ajakirjanduse poolt üles keeratud rahvas ütles karmilt - kaks!
Sellest on tuliselt kahju, sest neil kahel mehel on vähemalt ideid. Eriti võrreldes muu ühte ja sama nägu seltskonnaga Tallinna volikogus, kes pärast peibutuspartide lahkumist võtab seal jälle kohad sisse.
Et Eesti poliitilise eliidi komplekteerimine on kontrolli all, näitab seegi, et tuntud ärimehed Marti Hääl, Jaanus Murakas, Veljo Ipits jt. kandideerisid kohalikesse volikogudesse, kus suurt häältearvu võita pole võimalik. Muljet tuleb avaldada ikkagi Tallinnas ja Tallinnale.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele