Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jälle raamat! Kurvalt või rõõmsalt?

    Rain VeetõusmeFoto: Erakogu

    Prisma „Jälle raamat!“ jõulukampaania saab vaieldamatult tähelepanu ja tekitab inimestes emotsioone, kuid kas igasugune reklaamile osaks saav tähelepanu on ettevõttele kasulik, arutleb kommunikatsiooni õppejõud Rain Veetõusme.

    Esmalt milles probleem? Üks firma tegi kampaania ja kasutas natukene klišeelikke jõulukinke kui negatiivse emotsiooni allikaid. Mõistkem siin reklaamilooja mõttekäiku, ilmselt on nii temal kui ka paljudel teistel see emotsioon lapsepõlvest tuttav. Ootad jõuluvanalt ihaldatud ja poppi mänguasja, aga vana toob sulle sokid ja siis teisest pakist leiad raamatu. Lapse maailmas võib see olla peaaegu maailma lõpp. Isegi siis, kui sellest raamatust saab peagi su lemmikraamat. Täiskasvanu maailmas on väärtussüsteemid natukene teised.
    Sokid, küünlad, raamatud. Oluline on tähele panna, et plakatid kirjadega "Jälle sokid!" või "Jälle küünal!" ei tekitanud ühiskonnas mingit poleemikat. Need on lihtsalt asjad. Kasulikud, sõbralikud, soojad, aga lihtsalt asjad. Raamat aga ei ole lihtsalt asi.
    Raamatust
    Ehkki raamatute lugemine kaotab järjest auditooriumi nutiseadmetele, on raamatud ja lugemine Eestis siiski üsna populaarne. Statistikaameti 2015. aasta andmetel loeb raamatuid 81% Eesti elanikkonnast. Ja raamatukogudest laenutab keskmine raamatukogu kasutaja aastas lausa 29 raamatut. Aga mis veelgi olulisem – raamat on Eesti kultuuri tüvitekst. Raamat on püha ja puutumatu. Isegi halba raamatut ei sobi visata prügikasti või lõkkesse. Raamatuga lihtsalt ei tohi nii teha. Raamat tähendab haridust. Haridus aga nii edasipüüdlikkust, edukust kui ka ühiskondlikku positsiooni. Sõnas „raamat“ laieneb see seos isegi neile raamatutele, mille trükkimiseks kulutatud paber oleks võinud leida palju väärikama kasutuse.
    Üsna sarnased tüvitekstid on eestimaalaste jaoks ka perekond, leib, tamm, vabariik, mets jne. Need on sõnad ja teemad, mille puhul lihtsalt ei tohi halvustavat suhtumist üles näidata. See toob igal juhul kaasa suurema osa rahva varjamatu või varjatud pahameele.
    Reklaamist
    "Jälle raamat!" plakati mõistmine sõltub kontekstist, kuhu see paigutub. Prisma kampaanias oli kontekstiks pettumus ja lause saab negatiivse varjundi. Sama teksti saanuks aga paigutada ka positiivsesse üllatuse-konteksti, kus laps kinke avades rõõmustab iga järgmise raamatu üle. Tõsi, sõna "jälle" on pigem soovimatu korduse kirjeldaja, kuid mitte alati. Vaevalt et Eno Raud raamatut "Jälle need Naksitrallid" kirjutades selle pealkirjaga tüütut korduvust kirjeldada soovis või püüdis. See oli minu lapsepõlve oodatud korduvus. Midagi sarnast tänaste noorte mälestuses Harry Potteri järjekordse raamatu ilmumisega.
    Öeldakse küll, et ka negatiivne reklaam on reklaam. See siiski pole päris igal juhul nii. Palju sõltub ajast. Üldiselt võiks kirjeldada negatiivsele turundussõnumile järgnevat käitumismustrit järgmiselt: Esimestel päevadel tekitab see vastumeelsust ja ära tõukamist. Mõni päev hiljem võib negatiivne reklaam hoopis mobiliseerida toetajaid ja anda isegi seda reklaamist oodatud positiivset tulemust. Pikas perspektiivis jääb aga inimese mällu brändiga seotud negatiivne sõnum. See omakorda hakkab mõjutama hilisemaid spontaanseid ostuotsuseid. Ehk siis töölt koju sõites tehakse poevalik n-ö kõhutunde järgi ja kui ühe poega on kõhutundel rohkem negatiivseid seoseid, siis minnakse pigem teise.
    Valikutest
    Ma ei usu, et antud kampaania oluliselt Prisma jõuluperioodi käivet mõjutab. Paljud raamatusõbrad ilmselt mõtlevad teise ostukoha külastamise peale, kuid lõpuks jääb peale mugavus ja kui Prisma on lähemal ja mugavam, siis valitakse ikka Prisma. Ja seegi on vaid üsna tõsiste raamatusõprade maailm. Meil on üha rohkem neid inimesi, kes enam ei mäletagi, mispidi raamatut käes hoitakse ja neid see reklaam ei kõneta ega peleta. Tuledesäras kaubanduskeskusel on nende maailmale märksa suurem mõju.
    Kuid vähem oluliseks ei saa pidada ka Prisma kampaaniast lähtuvat raamatute toetuskampaaniat. Seda on kasutanud nii kirjastused, raamatukogud, raamatupoed kui ka lihtsalt raamatusõbrad. Leiate selle sotsiaalmeediast otsides hashtagi #jälleraamat. Need algatused on initsieeritud puhtalt Prisma välireklaamist ja kutsuvad üles just raamatut jõulukingina väärtustama. Seega on seal raamatule ka positiivne mõju. Kuid ärgem unustagem, see sai võimalikuks vaid Prisma plakati tõttu. Skandaalil on ikka omadus osa inimgruppe rohkem mobiliseerida ja ühise eesmärgi nimel liita. Seega on loota, et juba mõne nädala pärast kostub paljudes kodudes rõõmus hüüatus: "Jälle raamat!"
  • Hetkel kuum
Saagu Eestist tõeline kaitsetööstuse maa
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soodsalt kauniks tehtud korter tõi investorile superhosti tiitli Pärast 1000eurost remonti tõusis korteri üür 55%
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Veeberite Giga kaotas maksuvaidluse ka teises kohtuastmes
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.