Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Digilahendusteta tööstus sureb

    Kadi VillersFoto: Teaduspark Tehnopol

    Eesti IKT-sektor on hästi arenenud ning meie digilahendused ka maailmas tunnustust leidnud, kuid töötlevasse tööstusse on neid paraku jõudnud veel väga vähe, kirjutab Teaduspargi Tehnopol arendusjuht Kadi Villers.

    Eestit tuntakse kui edukat e-riiki. Oleme e-Estonia, paberivabade lahenduste propageerija, innovatsiooni ja nutikate lahenduste kasvulava. Väiksus, uuendusmeelsus ja kiirus on märksõnad, millest oleme teadlikult kujundanud oma brändi osa ja seda edukalt kogu maailmas levitanud. Euroopa Komisjoni andmetel olemegi avalike teenuste digitaliseerimises liidripositsioonil.
    Pilt on oluliselt nukram, kui vaadata tööstuse poole. Tööstuse digitaliseerimises kuulume riikide arvestuses alles kolmandasse kümnesse. See kajastub ka efektiivsuses – tööstuses loodava lisandväärtuse poolest inimese kohta oleme Euroopas tagantpoolt kolmandad.
    Tööstus on Eesti suurim majandussektor, kus töötab üle 120 000 inimese ja tööstustoodang moodustab umbes kolmveerandi Eesti ekspordist. Eestis tööstustoodang küll kasvab, kuid võrdluses naabritega peame möönma, et Lätis kasvab tööstustoodang kolm korda kiiremini kui meil. Lisaks seisame silmitsi asjaoluga, et järgmise 10 aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas ligi 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt peale tulemas.
    Peame aktiivselt otsima võimalusi, kuidas tootmist automatiseerida ja efektiivsemaks muuta. Neljas tööstusrevolutsioon kogub terves maailmas hoogu ning digitaalse tootmise uusi tehnoloogiaid töötatakse välja ja võetakse kasutusele järjest enamates tööstusettevõtetes. On selge, et eelmise tööstusajastu lahendustega digitööstuse keskkonnas kaua konkurentsis ei püsi.
    Viime IKT tööstusse
    Eesti tööstussektori targaks tööstuseks saamine tähendabki IKT lahenduste integreerimist nii tootmisse kui ka toodetesse. Asjade internet, tehisintellekt ja masinõppepõhised süsteemid, mis suhtlevad nii üksteisega kui vajadusel ka inimesega, kuuluvad targa tööstuse tulevikku ja see tulevik ei ole kaugel. Näeme üha rohkem, kuidas paljud inimtööjõudu kasutavad protsessid automatiseeritakse ja robotiseeritakse ning inimestest saavad robotite juhid.
    See võib tekitada küsimuse, kas robotid jätavad inimesed tööta. Vastupidi – inimtööjõudu on võimalik kasutada suurema lisandväärtuse loomiseks ja masinad saavad inimesi aidata töödega, mis on ühelt poolt hästi lihtsad ja rutiinsed, teisalt ülimalt keerulised või inimestele koguni ohtlikud.
    IKT- ja tööstussektor peaksid Eestis olema üksteisele oluliselt lähemal, tajuma teineteise ootusi ja ühiselt loodud asjade potentsiaali tugevamalt. Seda vajadust tunnetavad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja EAS, kes on tellinud teaduspargilt Tehnopol kahe järgneva aasta jooksul targa tööstuse ideepäevade ja arendusmaratonide korraldamise.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Ühendkuningriigi keskpank pani intressitõstmisele pidurit
Ühendkuningriigi keskpank Bank of England ei tõstnud täna intressimäära, tehes pausi agressiivses 22 kuu pikkuses tõusutsüklis.
Ühendkuningriigi keskpank Bank of England ei tõstnud täna intressimäära, tehes pausi agressiivses 22 kuu pikkuses tõusutsüklis.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Korterite hinnad jätkasid kasvu
Teises kvartalis tõusid korterite hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,7% ja majade hinnad 3,2%, teatas statistikaamet.
Teises kvartalis tõusid korterite hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,7% ja majade hinnad 3,2%, teatas statistikaamet.
Suusõnaline diil pankade ja valitsuse vahel viib riigist pool miljardit eurot
Keskpankurite kriitika saatel maksavad suured pangad järgmisel kahel aastal ohtralt dividende. Näppudel kokku lüües lahkub Eestist lisaks umbes 500 miljonit eurot kapitali, mis on pankade sõnul parim võimalik lahendus.
Keskpankurite kriitika saatel maksavad suured pangad järgmisel kahel aastal ohtralt dividende. Näppudel kokku lüües lahkub Eestist lisaks umbes 500 miljonit eurot kapitali, mis on pankade sõnul parim võimalik lahendus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.