Eesti vajab kaasaegseid teid

27. jaanuar 2018, 14:00
Jüri Riimaa
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180127/OPINION/180129775/AR/0/Jüri-Riimaa.jpg

Nüüdisaegne Eesti vajab rohkem neljarajalisi maanteid, sest need on kiiremad ja ohutumad aina tiheneva liiklusvoo jaoks, kirjutab teedeinsener Jüri Riimaa.

Eestis on neljarajalisi maanteid (2 + 2 teed) 1,0% kogu riigi teedevõrgust. Võrreldes teiste riikidega võib seda pidada minimaalseks. Nende rajamine on väga kulukas ja aeganõudev. Esimesena alustati Tallinna–Narva maanteel lõigul Kuusalu–Valgejõe 2 + 2 tee ehitust 1976. aastal. Haljalani jõutakse 2020. aastaks. See teeb keskmiseks tempoks 2,0 km aastas.

Maanteeamet on sellest aastast hakanud erinevates regioonides intensiivselt projekteerima ja ümber ehitama 1 + 1 teelõike nn 2 + 1 lahendusega teelõiguks. 2 + 1 lõikude eripära seisneb selles, et vaheldumisi on mõlemal sõidusuunal möödasõidu ala ja sõidusuunad on eraldatud põrkepiirdega. Eesti mõistes uudse 2 + 1 lahenduse peamine väljaöeldud eelis, võrreldes siiani kasutatava 2 + 2 lahendusega on see, et on odavam. See märkimisväärne odavnemine saadakse eritasandiliste ristmike ehitamata jätmise arvel.

2 + 1 teelõikude ehitamine tuleb kõne alla teel, kus liiklussagedus ei ole nii suur, et 2 + 2 teelõigu rajamine oleks otstarbekas ja normidele vastav (alla 10 000 a/ööp). Samas teelõik on piisavalt ohtlik, et kaaluda vastassuunalise liikluse eraldamist piirdega ja ehitada möödasõidu alad. Möödasõidualade optimaalseks pikkuseks Eestis on valitud 1–2 km.

Eestis on alates 2017 aastast liikluseks avatud või töös nelja 2 + 1 teelõigu ehitus. Nende tehnilised lahendused peaks olema kavandatud selliselt, et nimetatud teelõigud saaks vajadusel ümber ehitada 2 + 2 lahenduseks minimaalsete kuludega. 2 + 1 teelõigu üheks puuduseks ühe sõidurajaga suuna peal on kogu sõiduraja sulgemine liiklusõnnetuse või suuremate mõõtmetega sõiduki tehnilise rikke korral.

Arvestades Eesti liikluskultuuri, võib riskikohaks pidada ka viimase hetke möödasõite ja tagasireastumisi möödumisalade lõpus. Teede 2 + 2 lahenduse puhul on tagasireastumine kummagi suuna lõpus ja nendes kohtades ei ole ristumisi kõrvalteedega.

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (VIA Baltica) tuleks välja ehitada 2 + 2 lahendusena, kuna liiklusintensiivsus sellel ei ole väikesem, kui on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel, kus ehitatakse 2 + 2 tee Tallinnast Mäoni.

 Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. January 2018, 15:03

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing