Eesti vajab kaasaegseid teid

Eestis on neljarajalisi maanteid (2 + 2 teed) 1,0% kogu riigi teedevõrgust. Võrreldes teiste riikidega võib seda pidada minimaalseks. Nende rajamine on väga kulukas ja aeganõudev. Esimesena alustati Tallinna–Narva maanteel lõigul Kuusalu–Valgejõe 2 + 2 tee ehitust 1976. aastal. Haljalani jõutakse 2020. aastaks. See teeb keskmiseks tempoks 2,0 km aastas.

Maanteeamet on sellest aastast hakanud erinevates regioonides intensiivselt projekteerima ja ümber ehitama 1 + 1 teelõike nn 2 + 1 lahendusega teelõiguks. 2 + 1 lõikude eripära seisneb selles, et vaheldumisi on mõlemal sõidusuunal möödasõidu ala ja sõidusuunad on eraldatud põrkepiirdega. Eesti mõistes uudse 2 + 1 lahenduse peamine väljaöeldud eelis, võrreldes siiani kasutatava 2 + 2 lahendusega on see, et on odavam. See märkimisväärne odavnemine saadakse eritasandiliste ristmike ehitamata jätmise arvel.

2 + 1 teelõikude ehitamine tuleb kõne alla teel, kus liiklussagedus ei ole nii suur, et 2 + 2 teelõigu rajamine oleks otstarbekas ja normidele vastav (alla 10 000 a/ööp). Samas teelõik on piisavalt ohtlik, et kaaluda vastassuunalise liikluse eraldamist piirdega ja ehitada möödasõidu alad. Möödasõidualade optimaalseks pikkuseks Eestis on valitud 1–2 km.