Irene Metsis • 1. veebruar 2018
Jaga lugu:

Kuuetunnise tööpäeva varjukülg

Irene Metsis
Irene Metsis  Foto: Meeli Küttim

Lühem tööpäev ei taga ettevõttele alati produktiivsemaid töötajaid, kirjutab AS G4S Eesti personalidirektor Irene Metsis.

Inimene, kes töötab vähem tunde, on vähem väsinud. Ta teeb oma tööd efektiivsemalt, on rõõmsam ja jõuab sama töö ära teha vähema ajaga. Lisaks jääb tal rohkem aega oma pere, sõprade ja hobidega tegelemiseks. See kõik on eriti oluline näiteks teenindava personali puhul, kelle töö osa on intensiivne suhtlemine. Inimene ei ole võimeline kaheksa tundi intensiivselt töötama ja olema seejuures pidevalt positiivne. 

Kuuetunniseid tööpäevi on võimalik katsetada ametikohtadel, kus see on töökorralduse mõttes võimalik ja ei too kaasa lisatööjõu värbamist, mis nii kulude mõttes kui ka tänast tööjõuturu olukorda arvestades on ettevõtetele väga keeruline.

Paindliku ja lühema tööaja võimaldamine annab värbamisel kindlasti eelise. Meile näiteks toob see töötajaid, kes ei saa endale 40tunniseid töönädalaid lubada – kas õpingute pärast või mõnel muul põhjusel. Kuid ka nende töötasu on vastav osalisele koormusele ehk töötatud tundide arvule. Seda põhjusel, et tööde hulka ei ole võimalik mõõta ehk saada vähema tööajaga parem tulemus. Teenus on selline, mis nõuab inimese kohalolekut. Siia kuuluvad administraatorid, turvatöötajad, teenindajad jne. Ühe töötaja tööaja vähendamine tähendab sellises olukorras lisatööjõu palkamist ehk suuremaid tööjõu kulusid.

Me tahame, et inimene töötaks vähem tunde ja kasutaks tekkivat vaba aega puhkamiseks. Päriselt on pilt sageli teistsugune. Töötaja, kelle sissetulek on väike, ei pruugi täiendavat vaba aega kasutada puhkamiseks, vaid otsib võimalust teha ületunde või töötada mitmel kohal. Pole sugugi haruldane, et päeval klienditeenindajana töötav inimene jätkab õhtul või öösel tööd mõne teise tööandja juures. Tervise arvelt teenitakse elatist, millega normaalselt ära elada.

Loomulikult on lühemad tööpäevad teretulnud nendes organisatsioonides ja ametikohtadel, kus see on võimalik. Kus töö tulemuslikkuse kasv ületab tööjõukulu kasvu ja töötajad kasutavad vaba aega puhkamiseks ning taastumiseks. Kas ja kui suures mahus seda ellu viia, peab iga organisatsioon ise hindama.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt