Riigistatud Helmesest saaks Google?

Pillesaare ettepanek erastada ülikoolid on järjekordne „uus suur mõte“. Ettepanek pole esmakordne ja nagu varemgi, on selle ettepanekuga esinenud inimesed, kellel ei ole vastavas valdkonnas ei teadmisi ega kogemusi.

Olen Postimehes hiljuti selgitanud, miks Eestis ei saa sündida Harvardi või MIT-laadset ülikooli – seda ei sega mitte omandivorm, vaid objektiivsed asjaolud. Ka Eesti rahvuslikud huvid, kui soovime, et eestikeelne kõrgharidus säiliks. Seega vastuseks Pillesaarele – tema ettepanek on sama hea kui mõte riigistada Helmes ja muuta ta seeläbi „niisama tunnustatud ja kuulsaks“ nagu Google.

Maailma parimate ülikoolide seas on suures enamuses just avalikud ülikoolid ja ka nende hulgas olevad ajalooliste traditsiooonidega eraülikoolid toimivad suures osas täpselt samadel alustel kui avalikud ülikoolid, sh olles pea samas mahus riigi poolt rahastatud. Mulle ei ole teada ühtegi tuntud ülikooli, mida juhitaks investorite poolt äriühingu loogika põhiselt. Sellel on omad arusaadavad põhjused, mille käsitlemine siin oleks liialt ruuminõudev. Tõsi, on ka üksikuid näiteid tugevalt kommertsalustel toimivatest, ka kasumit tootvatest kõrgkoolidest, kuid need on valdavalt mitte (teadus)ülikoolid, vaid ärikoolid.

Eestis ei ole riigiülikoole, nagu arvab Pillesaar. Meie ülikoolid on iseseisvad juriidilised isikud, kes, teatud kitsendustega, võivad ka pankrotti minna. Samas ei ole ühegi ülikooli juhtivaks jõuks mitte pankrotihirm, vaid avalik maine. Selle eest tuleb hoolitseda läbi hästi korraldatud strateegilise juhtimise, mis üldjuhul tagatakse ülikoolist osaliselt (või ka täielikult) sõltumatu välise otsustuskogu abil. Eestis on niisugune juhtimismudel Tallinna Tehnikaülikoolil ja Tartu Ülikoolil ja ilmselt rakendub lähiajal sarnane mudel ka teiste ülikoolide puhul.

Teine „uus suur mõte“ võtta kõrghariduse riikliku rahastusmehhanismina kasutusele nn haridusvautšerid, on mitmes riigis, lähimaist maadest Leedus, eksperimendi korras kasutusel olnud, ent tekkinud tasakaalustamatuste ja kvaliteedi languse tõttu kõrvale heidetud. Tark on õppida ka teiste vigadest.

Eesti riigis, sh kõrghariduses, saab palju asju oluliselt paremini korraldada, ent püüaks seda teha teadmistepõhiselt, nii nagu targale riigile kohane.