Artikkel
  • Jaga lugu:

    Riigistatud Helmesest saaks Google?

    Jaak Aaviksoo

    IT-ettevõtja Jaan Pillesaare ettepanek erastada ülikoolid on sama kui mõte riigistada Helmes ja muuta ta seeläbi Google’iga võrreldavaks, ironiseerib TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

    Pillesaare ettepanek erastada ülikoolid on järjekordne „uus suur mõte“. Ettepanek pole esmakordne ja nagu varemgi, on selle ettepanekuga esinenud inimesed, kellel ei ole vastavas valdkonnas ei teadmisi ega kogemusi.
    Olen Postimehes hiljuti selgitanud, miks Eestis ei saa sündida Harvardi või MIT-laadset ülikooli – seda ei sega mitte omandivorm, vaid objektiivsed asjaolud. Ka Eesti rahvuslikud huvid, kui soovime, et eestikeelne kõrgharidus säiliks. Seega vastuseks Pillesaarele – tema ettepanek on sama hea kui mõte riigistada Helmes ja muuta ta seeläbi „niisama tunnustatud ja kuulsaks“ nagu Google.
    Maailma parimate ülikoolide seas on suures enamuses just avalikud ülikoolid ja ka nende hulgas olevad ajalooliste traditsiooonidega eraülikoolid toimivad suures osas täpselt samadel alustel kui avalikud ülikoolid, sh olles pea samas mahus riigi poolt rahastatud. Mulle ei ole teada ühtegi tuntud ülikooli, mida juhitaks investorite poolt äriühingu loogika põhiselt. Sellel on omad arusaadavad põhjused, mille käsitlemine siin oleks liialt ruuminõudev. Tõsi, on ka üksikuid näiteid tugevalt kommertsalustel toimivatest, ka kasumit tootvatest kõrgkoolidest, kuid need on valdavalt mitte (teadus)ülikoolid, vaid ärikoolid.
    Eestis ei ole riigiülikoole, nagu arvab Pillesaar. Meie ülikoolid on iseseisvad juriidilised isikud, kes, teatud kitsendustega, võivad ka pankrotti minna. Samas ei ole ühegi ülikooli juhtivaks jõuks mitte pankrotihirm, vaid avalik maine. Selle eest tuleb hoolitseda läbi hästi korraldatud strateegilise juhtimise, mis üldjuhul tagatakse ülikoolist osaliselt (või ka täielikult) sõltumatu välise otsustuskogu abil. Eestis on niisugune juhtimismudel Tallinna Tehnikaülikoolil ja Tartu Ülikoolil ja ilmselt rakendub lähiajal sarnane mudel ka teiste ülikoolide puhul.
    Teine „uus suur mõte“ võtta kõrghariduse riikliku rahastusmehhanismina kasutusele nn haridusvautšerid, on mitmes riigis, lähimaist maadest Leedus, eksperimendi korras kasutusel olnud, ent tekkinud tasakaalustamatuste ja kvaliteedi languse tõttu kõrvale heidetud. Tark on õppida ka teiste vigadest.
    Eesti riigis, sh kõrghariduses, saab palju asju oluliselt paremini korraldada, ent püüaks seda teha teadmistepõhiselt, nii nagu targale riigile kohane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Apple tühistas iPhone’i tootmismahtude kasvuplaani
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.