Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahanduse restart toob maksulangetuse

    Dmitri JegorovFoto: Andres Haabu

    Vajame uut praktikat, et iga 5-10 aasta tagant koostatakse nullbaasieelarve, leiab rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

    Infotehnoloogilise võidukäigu ajastul teame me kõik, et tõrkuva arvuti või streikiva seadme vastu aitab esimese asjana toiming, mida tähistab ingliskeelne termin restart või reset. Kui seadmel mingit tõsisemat viga ei ole, tagab aeg-ajalt taaskäivitamine või algseadete taastamine selle ladusama ja tõrgeteta töö. Ka riigis tervikuna peame me mõtlema sarnasele restart-nupule rahanduses ja halduskoormuses. Kui riigis suuri vigu ei ole, vabastaks aeg-ajalt sellele nupule vajutamine hõivatud ressursse, mida oleks mujal ehk rohkem vaja. Samamoodi aitaks see maha raputada halduskoormust, mida iseloomustab pigem „see on alati nii olnud“-hoiak kui põhjendatud vajadus.
    Lumepall vs. nullbaas
    Eelarve koostamise reeglistik lähtub Eestis paraku vaid juurdekasvava raha iga-aastases jaotamises senistele „baasidele“, mis ise kolivad suuremate kriiside puudumisel aastast aastasse vaat et automaatselt. Tinglikult võib seda kutsuda lumepallieelarveks, kui keegi ei näe, mis seal lumepallis sees on, sest see on ajalugu. Nii saamegi igal aastal kuulda ministrite suust retoorikat, kuidas nad „võitlesid“ ühe või teise valdkonna eest, sest omavahel võrreldakse vaid uusi vajadusi, süvenemata sellesse, et kuskil möödanikust pärit baasis istub kulu, mille tähtsus on uute vajadustega võrreldes tühine.
    Seetõttu vajame uut praktikat, et iga 5-10 aasta tagant koostatakse nullbaasieelarve. See tähendaks, et ministeeriumi või asutuse eelarve on hindamise järel täpselt selline, mis tagab jätkuvalt vajalike tegevuste rahastamist ning kõik muu mingu maksukoormuse vähendamiseks või äärmisel juhul konkureerigu rahastusele teiste lisataotluste hulgas. Selles on nii teadlased kui ka praktikud ühel nõul, et üldine maksukoormuse langetamine annab hoogu majanduskasvule, mida me jätkuvalt vajame. Eestil seisab ees ka Euroopa rahastuse vähenemine ja põhjalikust kuluauditist meie ei pääse.
    Enne protsess, siis rahastus
    See peab olema põhimõte, mitte ühekordne ettevõtmine. Iga-aastane nullbaasieelarve oleks liigne ja tarbetult koormav, nii nagu ei taaskäivitata arvutit enne iga faili avamist, kuid teatud regulaarsus peab olema. Nullbaasieelarves põhinegu rahastamine selgelt kaardistatud protsessidel ja olgu läbipaistev – iga ministeeriumi ja asutuse eelarvedokumendist peaks selguma, milliseid tegevusi tehakse ja kui palju igaüks neist maksab.
    Olen veendunud, et nii jääb ära korduv hea maksupoliitikaga vähe pistmist omav ralli enne igat riigieelarve või –strateegia koostamist, mida minu hea kolleeg on ristinud „jälle on täielikust õnnest 135 miljonit puudu“ fenomeniks.
    Midagi sarnast tegi maksuhaldur 2007–2008, joonistades uusi protsesse nii, nagu need ideaalis toimima peaks, ning korrutades teadaolevat toimingute arvu ühe toimingu keskmise ajakuluga. Selle tulemusena vähenes Eesti mõttes väga suure organisatsiooni koosseis korraga tervelt 8% ilma tööhulgas ja -kvaliteedis kaotamata.
    Me peame oma praktikat muutma ka seetõttu, et vastasel juhul ei ole ka Eestis välistatud Kreeka kurbnaljakad lood preemiatest ametnikele õigel ajal tööletuleku eest ning 1930. aastatel ära kuivanud järve haldamise komitee, mis veel 2010. aastal koos käis.
    Nullbürokraatia on nullist kaugel
    Sarnaselt peab vähenema ka mitterahaline ehk halduskoormus. Nullbürokraatia projekt oli ja on kasulik algatus, kuid kahjuks on asi nullist väga kaugel. Vähesed teavad, et algne idee oli korraldada totaalne inventuur ja sundida asutusi põhjendama ühe või teise kohustuse jätkuvat vajalikkust. Mõte oli kehtestada nn D-day ehk kuupäev, millest alates ei kehtiks Eestis ükski vana kohustus esitada andmeid, taotlusi, aruandeid jmt, kui andmeid vms küsiv asutus ei ole suutnud seda kohustust põhjendada. Kõik kaitstud kohustused oleksid aga koondatud ühtsesse avalikku registrisse, mille väärtust on raske üle hinnata: kui mingit kohustust registris pole, siis seda pole olemaski.
    Järgmisele sammule nullbürokraatia projektis tuleb anda määratlusele „null“ tema tõeline tähendus!
    Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Suur ühisturu ümberkorraldus võiks süstida majandusse 300 miljardit aastas
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.