Artikkel
  • Jaga lugu:

    Põlevkivi väärtus: 75 miljardit eurot

    Kalev KallemetsFoto: Erik Prozes

    Põhiseadus ütleb: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Aga kui suur on see rahvuslik rikkus 2018. aastal, arvutab geoloogiateenistuse asedirektor Kalev Kallemets.

    Arvestades ettevõtete tasutud keskkonnatasusid, tööjõumakse ja Eesti Energia dividende, sai riik 2014-2017 keskmiselt tulu 9,9 eurot tonni põlevkivi kohta. Eesti põlevkivi varud jaotuvad viieks: kaevandamisloaga mäeeraldised ca 550 miljonit tonni, esitatud tõenäoliselt edukad kaevandamisloa taotlused (Sonda, Estonia II) 435 miljonit, väiksemas mahus eelpool arvestamata tarbe- ja reservvaru ning 3,3 miljardit tonni passiivset tarbe- ja reservvaru.
    Viimane on olulises osas määratud „passiivseks“ kütteväärtuse (35 MJ/m2) järgi, mida tulevikus tõenäoliselt korrigeeritakse. Arvestame viimast varu kasutamise tõenäosusega 30%. Praegu ei saa arvestada Tapa põlevkivimaardla varu ka prognoosvaruna, sest puuduvad andmed üle 6,9MJ/kg kütteväärtusega varu kohta.
    Korrutades kasutatava varu väärtusega tonni kohta saame Eesti põlevkivivarude väärtuseks 74,8 miljardit eurot ning sellest loodava riigitulu 16,6 miljardit eurot. See põhjendab, miks Eesti põlevkivi reguleerivat õigusraamistikku on põhjust hoolsalt kujundada ning riigil panustada teadusesse ja arendusse.
    Loomulikult tekib küsimus, kas ikka kogu selle varu kasutamine on mõistlik majanduslikust ja keskkonna seisukohast. Kindlasti mitte, sest looduskaitsealused sood on Eestile väärt enam kui sajad miljonid eurod ning looduskaitsealuselised varud on arvestusest väljas. Tehniliselt arvestame allmaakaevandamisel kadudega 30%. Kuid ka nii on võimalik väljatav varu 1,8 miljardit tonni, mida senise kasutusmääraga jagub 125 aastaks.
    Põlevkivist elektri tootmine väheneb kindlasti juba lähiaastail, nii CO2 hinna kui ka elektrijaamade vanuse tõttu, kuid õlitootmine püsib ökonoomne ilmselt seni, kuni vedelkütused on maailma peamine transpordikütus. Kokku kasutab maailm toornaftat sel aastal 98 miljonit barrelit päevas ehk 5,5 miljardit tonni aastas, ning Eesti põlevkiviõli toodang 0,8 miljonit tonni aastas on sellest 0,001% .
    Eesti väljakutseks on suurendada põlevkiviõli kvaliteeti ja lisandväärtust, vähendada töötlemise ja kaevandamise keskkonnamõju, suurendada jääksoojuse, tuha ja aheraine kasutust ning väärindada uttegaase. See kõik on keeruline teadus- ja arendustegevus, millesse võiks panustada senisest enam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Aasia turud rallisid, kui investorid kaalusid Hiina protestide mõju
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Rootsi suhtekorraldaja ostis osaluse Andreas Kaju ja Ott Lumi büroos
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.

Olulisemad lood

Puutööstus Kehras võitleb ellujäämise nimel Võlgades firmad jõuavad järjest pankrotihalduri kätte
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.