• Jaga lugu:

    Riigireformist on saanud asendustegevus

    Külliki KübarseppFoto: Erik Peinar

    Äraleierdatud ja moonutatud riigireform ei tähenda mitte pelgalt rahalist kokkuhoidu, vaid mõtlemise muutust, kirjutab vabaerakondlane Külliki Kübarsepp.

    Eesmärk peab olema, et valitsemine ja asjaajamine muutuks avatuks ning lihtsamaks, seadusloome selgemaks ja õhemaks ning valitsemiskulud väheneksid. Miks seda juba ammu ei tehta? Miks toimub ikka pigem priiskamine ja kodaniku jooksutamine eri asutuste vahel?
    Meil valitseb endiselt eelmise sajandi arusaam valitsemisest: et kord on majas vaid juhul, kui normide ja regulatsioonide rohkus teeb inimesed kuulekaks. Vabandust, aeg on ammu teine. Vajame hoopis enam usaldust, paindlike lahenduste otsimist. Võiksime loobuda põhimõttest, et ka kõik lubatu peab kirjas olema.
    Probleeme on eesmärkide seadmisega, seda nii poliitilisel kui ka ametkondlikul tasandil. Poliitikud on ministeeriumides nn tegevjuhid. Tulemuseks on tulekahjude kustutamine, mitte otsused, mis annaksid kindlustunde tuleviku suhtes. 
    Soome on sellest aru saanud ning alustanud tulevikuvisioonide kaardistamist, vastavalt sellele poliitiliste prioriteetide seadmist. 
    Iseenesest ei ole raske olulisemaid probleeme kaardistada. Meie suurim mure on vähene sündimus, käesoleva sajandi jooksul väheneb meie rahvaarv ligi poole miljoni inimese võrra.
    Eesmärk võiks olla vaba ja motiveeritud inimene. See tähendab seda, et on loodud koostöövõimeline ettevõtluskeskkond, väärtustatakse lapsi ja nende haridusteed ning jäetakse kvaliteetaega lähedastele ja endale meelepäraste tegevuste jaoks.
    Selleks on vaja lahti saada mõtlemisest, et eluolu paraneb vaid keerukate regulatsioonide ja erakondade valimisprogrammides kivisse raiutud loosungite abil. Koalitsioonilepingute arutelud ei peaks põhinema mitte Exceli arvutustel, vaid hoopis tulevikuaruteludes, jättes valimisprogrammid raudse ukse taha.
    Äraleierdatud ja moonutatud riigireform ei tähenda mitte pelgalt rahalist kokkuhoidu, vaid mõtlemise muutumist, et olla nõudlikum oma valitsejate suhtes. Loomulikult käib siia juurde ka kulude kokkuhoiu vajadus. 
    Suuremalt jaolt jääb mulje, et meid püütakse reformimisega eemal hoida tegelike probleemide lahendamisest. Tulemuseks on lisaülesanded, mida ühiskond tegelikult ei vaja. Vajame suhtumiste muutust, mis kasvataks motiveeritud kodanikke.
    Autor: Külliki Kübarsepp
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.