Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis mul GDPRist, mul on ju kindlustus

    Margot MaksingFoto: advokaadibüroo Derling

    Headel tingimustel sõlmitud kindlustusleping võib küll aidata maandada isikuandmete töötlemisega seotud riske, kuid trahvide eest see ei kaitse, kirjutab advokaadibüroo Derling advokaat Margot Maksing.

    Kuu on möödunud isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest. Maikuus kuhjusid e-postkastides andmekaitsele viitavaid e-kirjad ja vilkusid veebilehtedel pealetükkivad lisaaknad nõusolekute lunimiseks ja „hädavajaliku teavitustöö“ tegemiseks. Juunis tundub, et see torm on vaibunud. Tegelikult on aga hetkel pigem vaikus enne tõelist tormi. Üldmääruse jõustumine tähendab, et selle rakendamine on algusjärgus – järelevalveasutused alles hakkavad kontrolle teostama, haldus- ja kohtupraktika alles hakkab kujunema.
    Kui mõned ettevõtted tegid mai lõpus veel viimaseid pingutusi, et isikuandmete töötlemist üldmäärusega kooskõlla viia, siis on tänaseni hulgaliselt neid, kes pigem lähtuvad põhimõttest – ootame ja vaatame. Samuti on levinud arusaam, et hea kindlustus päästab isegi üldmäärusest tingitud riskide eest. Turul levivad ka kindlustusandjate pakkumised, millest mõnes näiteks reklaamitakse „võimalust lisada turvatunnet andmekaitseregulatsiooniks valmistumisel.“
    Seega tekib küsimus, kas asi ongi äkki nii lihtne? Kas võib üldmääruse panna rahulikult sahtlisse ning pika ja kuluka tegevuse üldmäärusega vastavusse viimise asemel hoopis sõlmida kindlustuslepingu võimalike riskide maandamiseks?
    Vastutus jääb ettevõttele
    Nii lihtne see paraku siiski pole. Eestis reguleerib kindlustustegevust ja kindlustusvahendust kindlustustegevuse seadus, kindlustuslepinguid käsitletakse ka võlaõigusseaduses. Kindlustustegevuse seaduses antud loetelu kohaselt on võimalik pakkuda mh tsiviilvastutuskindlustust. Üldmääruse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel määratavad trahvid on olemuselt aga karistus väärteo eest. Tegemist ei ole tsiviilvastutusega. Samuti ei paigutu trahvide kindlustamine teiste kahjukindlustuse alaliikide alla. Kõnealused loetelud ei ole avatud, see tähendab, et seadusandja soovis ammendavalt ette näha, mis laadi riske on põhimõtteliselt võimalik kindlustada. Eelduslikult on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusnormide ühine eesmärk, et väärteo eest määratava trahvi puhul peab säilima selle karistuslik iseloom – karistust peab kandma teo toimepanija, kes ei saa tasumise kohustust veeretada kindlustusandjale.
    Lisaks trahvidele võib aga isikuandmetega seotud rikkumistega kaasneda muu kahju või kulu (andmesubjektide nõuded, kulud töötlemisprotsesside muutmiseks jne). Kas nende osas võiks ettevõte ennast kindlustada? Võlaõigusseadusest tulenevalt vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest, kui kindlusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise, millest tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab. Järelikult kui ettevõte ei ole võimeline näitama vähemalt püüdlusi oma tegevuse isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlla viimiseks, siis on seda võimalik tõlgendada sündmuse tahtliku ja õigusvastase põhjustamisena. Seega isegi juhul, kui ettevõte on sõlminud esmapilgul väga headel tingimustel kindlustuslepingu, ei tarvitse ta pääseda üldmäärusest ja sellest tulenevast vastutusest. Kindlustus võib aidata leevendada võimalikke eksimusi ja apsakaid üldmääruse kohaldamisel, kuid ei kaitse täieliku tegevusetuse eest.
    Ettevõtted, kes on pööranud tähelepanu üldmääruse nõuetele, võivad ilmselt nüüd mõnda aega veidi rahulikumalt hingata. Ootajate ja kindlustajate olukord kisub järelevalveasutuste kullipilgu all aga pingelisemaks. Ilma rakenduspraktikata ei ole võimalik püstitatud teema osas täiesti kindlat üldist „jah“ või „ei“ vastust anda, palju oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Äärmiselt tõenäoline on aga see, et lihtsalt kindlustuse kilbi taha peitumine ei anna kaitset üldmäärusest tulenevate võimalike riskide ega trahvide eest. Hästi läbimõeldud kindlustusleping võib aga kõigile osapooltele kasu tuua. Seega tasub nii kindlustusandjatel läbi mõelda võimalikud täiendavalt kindlustatavad valdkonnad kui ka kindlustusvõtjatel endil uurida võimalusi erinevate uudsete riskide maandamiseks.
    Autor: Margot Maksing
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.