Palgasurve alanemist oodates palgake rahulolutekitajaid

See taktika võib aga bumerangina tagasi tulla, sest teatud olukorras maksab hea enesetunne rohkem kui mõnisada eurot. Olen kuulnud inimesi pöördumas personalijuhi poole probleemiga, mis kõlab paljudele uskumatuna. Näiteks, et meeskolleegi pidevad kohatud märkused teevad kontoris viibimise talumatuks. Kahtlen, et keegi koputaks sellise murega tippjuhi kabineti uksele. Aga probleemi ignoreerimise korral oleks firma kaotanud inimese, kelle abil teenitava kasumi eest võiks palgata mitu personalijuhti.

Lisaks palgale on oluline motivatsioonipaketi osa ka tööandja hea maine ja oskus hoolitseda oma inimeste eest. Jutt heast tööandjast levib, samamoodi nagu halvast. On asutusi, kuhu inimesed ei lähe tööle pelgalt sellepärast, et sealne õhkkond on kohutav. Ettevõte ise võib olla kui särav tahes ja ametikoht pakkuda suurepäraseid arenguvõimalusi. Hea töötaja tahab aga panna oma energia töösse ja sealt ei jää raasugi üle kõrvaliste probleemidega tegelemiseks.

Oleks olukord tööturul vastupidine, poleks muret. Kindlasti ei vaja sellist muutust iga firma. Kuid ajal, mil säravaimad tähed rabatakse hetkega ja tööandjad ägavad palgasurve all, on hea vaadata ettevõttesse sisse. Kas lisaks kvaliteetsele kohvile on inimestel ka kellegi poole pöörduda? Kas leidub keegi, kes suudab ettevõttesse rohkem rahulolu tuua? Kui jah, siis ehk toob see investeering tulevikus kordi tagasi.

Lisaks annab tugev kollektiiv kindlama jalgealuse majanduslangusele vastu minemiseks, mis ühel päeval paratamatult tuleb. Ka Seeder tõdeb, et kiire majandusolukorra halvenemine tabab valusamalt neid firmasid, mis praegu põhipalkade tõusu veavad. Ehk on sel juhul mõttekas suunata fookus palgaralli eesotsas püsimiselt mujale.