Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsis püsimiseks tuleb tootmine digitaliseerida

    Tootmise digitaliseerimine võib olla keeruline ja kohati ebamugav, kuid kui soovime olla konkurentsivõimelised ka järgmised 10-20 aastat, siis ei ole sellele alternatiivi, kirjutab Hyrles OÜ tegevjuht Urmo Sisask.

    Foto:
    Paljud ettevõtted on olnud olukorras, kus majanduskeskkonna ja tehnoloogia arengute tõttu tuleb ettevõttes hakata muudatusi ellu viima. Jagan metallitootmisettevõtte Hyrlese näitel kogemust, kuidas sammhaaval tootmist digitaliseerides jõuda tulevikutehaseni.
    Tootmise digitaliseerimine on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, näiteks on tekkinud hirm, et automatiseerimise ja robotiseerimise käigus kaotavad paljud inimesed töö. Teisalt räägitakse, et me ei tohi jääda tootjana allhanke lõksu ja igavesteks sulasteks suurettevõtetele. Leian, et suhtumine digitaliseerimisega kaasnevasse ei peaks olema nii mustvalge, peame olema mitmekülgsemad. Meie valisime avatud lähenemise tee.
    Igaühe jaoks erineva tähendusega
    Tootmismahtude suurenedes tahab juhtkond saada väga kiiresti täpset ja adekvaatset infot selle kohta, mis tootmises toimub. Kus on nn pudelikaelad, mille tõttu midagi viibib – kas on vaja tööjõudu juurde palgata või uusi seadmeid soetada? See, mida tähendab kellegi jaoks tootmise digitaliseerimine, olenebki tegelikult ettevõttest. Näiteks Exceli ning tootmise planeerimise programmi kasutamine on mõne ettevõtte jaoks juba suur samm digitaliseerimise suunas. Hyrleses olime jõudnud olukorda, kus kasutasime kõiki üldlevinud tööriistu tootmise efektiivsemaks juhtimiseks: planeerisime tootmist 100-protsendiliselt majandustarkvara ERP-süsteemis, juurutatud oli korralik LEAN-juhtimise süsteem, meil on kolm levinumat ISO-sertifikaati.
    Kui võtsime kasutusele ERPi, arvasime, et nüüd on kõik meie probleemid lahendatud. Selle kasutamise käigus tuli välja, et me ikkagi ei saa piisavalt sellist infot, mida meie tehase edasi arendamiseks vaja. Võtsime kasutusele parema personaliprogrammi, et saada ülevaade reaalsete inimressursside kohta – kes on kohal, keda vaja asendada. Tootmise kohta info saamiseks kasutasime seadmete efektiivsuse jälgimise programmi OEE. Ja ikkagi oli tunne, et otsustamine käib kõhutunde pealt.
    Selge on see, et tahame teenida rohkem kasumit, suurendada lisandväärtust ja seeläbi panustada ettevõtte kasvu. Kui oled tehasesse kalli seadme või roboti ostnud, peab see valmistama võimalikult palju ja kvaliteetseid tooteid klientidele pakkumiseks. Siin tulevadki appi digitaalsed lahendused, mis võimaldavad seda efektiivsemalt teha.
    Tahtsime teada, mis juhtub tootepartiiga – kas partiid liiguvad ühe ja sama kiirusega, kas seadmete vahel on erinevusi. Kui sellist analüüsi teha soovid, vajad enamat kui tavapärast IT-firmade pakutavat standardpaketti. Erinevaid ERPi, OEE, personali- ja tootmise planeerimise programme on turul palju, kuid digiteadmisi meil nappis. Tagantjärele võime öelda, et meie jaoks oli võtmeroll digitaustaga projektijuhil, kes suudab kogu vajamineva info vastavalt ettevõtte vajadusele integreerida ning tööle panna.
    Kõigepealt on vaja plaani
    Digitaliseerimisega ei saa alustada kusagilt „keskelt“ ning süsteemitult, teha tuleb suur eeltöö: on olemas tootmist efektiivsemaks muutvad seadmed, nende hooldus kontrolli all, personali kohta info digitaliseeritult olemas ja veel palju muud. Tulevikule mõeldes on vaja luua ajaline ning finantsiline plaan ehk innovatsiooniks tuleb planeerida korralik eelarve.
    Olenevalt ettevõttest võib eelarve, mida näiteks järgmise viie aasta jooksul digitaliseerimisele planeerida, olla väga erinev. Kuigi kõik tootmisega tegelevad firmad maadlevad üsna sarnaste probleemidega, siis digitaliseerimiseks ei ole universaalseid lahendusi isegi sama valdkonna tootmisettevõtetele. Mis on meie tootmises probleemiks, ei pruugi seda olla teistel. Iga ettevõte peab välja selgitama probleemkohad ning looma oma teekaardi. IT-asjatundjad on selles osas toeks.
    IT-ettevõtted pakuvad erinevaid lahendusi, kuid soetatavad programmid tuleb ettevõtte vajaduste järgi kohandada: ühest programmist saab ühe, teisest teise “jupikese” vajaduse täitmiseks. Kuid tööstusettevõtte juhtkonnal on raske valida, mida võtta või jätta. Selliste otsuste tegemiseks on teretulnud digikonsultandi abi, kes kaardistab ettevõtte võimalused ja vajadused, aga ka miinimum-eelarve. Näiteks tuleb IT-ettevõtete teenuste ja lahenduste kasutamisel arvestada ka litsentsitasudega, otsustada, kas seadmeid tasub rentida või osta. Väljakutseks on ka erinevate programmide koostoimimine info ülekandmisel ühest teise.
    Nutikad lahendused vajavad nutikaid inimesi
    Kümne tegutsemisaasta jooksul on meie töötajate ülesanded väga palju muutunud. Vajame nutikaid naisi ja mehi, kes suudavad uusi lahendusi kasutada, suuremat pilti näha ja tootmise efektiivsemaks muutmise kohta ka ise ettepanekuid teha. Tänase tööturu situatsioonis naljalt väljast inimesi võtta ei ole, nii oleme palju ise oma töötajaid koolitanud. Parem ongi koolitada inimest, kellel on ettekujutus tootmisprotsessist ning kes tunneb seadmeid.
    Ettevõtte õppimise protsessis osalevad kõik. Inimestele peab selgitama, mis muutub. Kardetakse, et nüüd saab ilma inimesteta hakkama. Ei saa. Töö sisu muutub ning töö väärtus tõuseb – palka saab rohkem maksta. Meil ei ole vaja kümmet inimest juurde palgata, vaid võtame juurde veel mõne nutika, teistsuguse profiiliga töötaja. Meeskonnast rääkides peab märkima, et digitaliseerimine vajab eestvedajat (nn digitaustaga projektijuhti). Vajadusel tuleb selline spetsialist väljastpoolt organisatsiooni leida.
    Ilma IT-spetsialisti abita on ühel tööstusettevõtjal tohutu hulga programmide vahel keerukas valida. Objektiivset infot on väikeses Eestis raske saada, sest IT-konsultandid on reeglina ka erinevate toodete esindajad. Aga meil on vaja nn puhvrit, kes aitab tootmisettevõtte juhini digiteadmist viia. Tänaseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötamisel tööstusettevõtete digiauditite plaan sellise välise sõltumatu digikonsultatsiooni pakkumiseks. Sellest võib palju abi olla.
    Et olla konkurentsivõimeline ka järgmise 10-20 aasta pärast, peab otsuseid ning muudatusi tegema täna. Maailma võimsamates tööstusettevõtetes on juba kasutuses liitreaalsus, virtuaalreaalsus, tehisintellekt. Tulevik tootmises on see, et enda tehase kõrvale luuakse nn “digital twin”, mis võimaldab testida digitaliseerimise mõjusid ja efekte enne reaalsuses rakendamist. Muide, Tallinna Tehnikaülikoolis leiab “käega katsutavaid” näiteid taoliste trendide kohta Tööstus 4.0 õppeklassist.
    Julgustan tööstusettevõtteid digitaliseerimisega tegelema. Meie sammud on olnud ettevõtte arendamisel ja kasvatamisel väga vajalikud. Ja see on väga huvitav ja arendav, kohe ausalt.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.