Artikkel
  • Jaga lugu:

    Uuendusi tuleb õppida kasutama

    Erinevad tehnikauuendused ei mõjuta tootlikkust kohe pärast kättesaadavaks muutumist ning ka digitehnoloogiatel on viitaeg, enne kui nende rakendamise tulemused statistikasse ilmuma hakkavad, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

    Sellist mustrit on ajaloos kogetud: USA tööjõu tootlikkus kasvas 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil kesiselt, kuid just siis võeti kasutusele võimsad uued tehnoloogiad nagu elekter ja sisepõlemismootor. Hilisemate aastakümnete jooksul õpiti neid tehnikauuendusi tõhusamalt kasutama ning kasvas ka tootlikkus.
    Nüüd on teadlaste laual küsimus, kuidas uued digitehnoloogiad tootlikkust mõjutavad. Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum – WEF) analüütikud küsitlesid hiljutises uurimistöös 16 000 avaliku ja erasektori ettevõtet neljateistkümnelt tegevusalalt ning analüüsisid ettevõtete finantsandmeid ja kulutusi uute digitehnoloogiate kasutuselevõtuks.
    Analüüsi tulemusena tõdeti, et investeeringud digitehnoloogiasse on tulusad kõigi selle tehnoloogia liikide puhul, samas on tootlikkuse kasv lausa kolm korda suurem, kui erinevaid tehnoloogialiike kombineeritakse.
    Ettevõtete investeeringud digitehnoloogiatesse ning teadus- ja arendustegevusse (T&A) järgivad ühesugust mustrit. Järjest enam koonduvad T&A investeeringud tegevusala suurimatesse ettevõtetesse, kes neist ka enim kasu lõikavad. Näiteks IKT valdkonnas teeb 10% tipuettevõtteid 70% T&A investeeringutest.
    Eestil tublisti arenguruumi
    Et tehnoloogiainvesteeringutest kasu lõigata, on Eesti ettevõtetel aga suur samm astuda. 2016. aastal tehti Eestis üle poolte (53%) investeeringutest masinatesse ja seadmetesse ning seda peamiselt tootmismahtude suurendamise, mitte niivõrd uute toodete ja teenuste arenduse eesmärgil, selgus Arenguseire Keskuse tellitud uuringust.
    Tootmismahtude suurendamisse tehtavad investeeringud ei too üldjuhul kaasa investeeringuid arendustegevusse ja töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse. Töötajate koolitamisega haakuvad pigem teadus- ja arendustegevuse investeeringud ning omavahel on seotud ka investeeringud tarkvarasse ja andmebaasidesse ning organisatsiooni ja äriprotsesside arendusse.
    Eristume kehvas mõttes kõrge tootlikkusega riikidest just väikese investeeringute osakaalu poolest immateriaalsesse varasse ning teadus- ja arendustegevustesse.
    Taolised kulutused aitavad ka investeeringutest materiaalsetesse varadesse rohkem kasu lõigata. Näiteks supermarketites on küll tavalised kassad asendatud digikassadega, kuid endiselt on tavakassas sabad pikad ja digikassad sageli tühjad. Ehk oleks mõttekas esimeses etapis vabanenud kassapidajad koolitada klientide nõustajateks, kes suunaks inimesi enam digikassat kasutama. Nii võimendaks kaupmees kasu, mida ta loodab kassade digitaliseerimisest saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Täna on viimane päev märkida Coopi aktsiaid
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.