Kukkunud aktsiaturg kriisi ei tähenda

Muidugi tuleb arvestada, et ajas on ka riskid kasvanud. Neist üks peamisi on intressi võimalik liiga kiire ja järsk tõus USA keskpanga rahapoliitika karmistamise tulemusel. Selline areng aeglustaks majanduskasvu ning teeks aktsiad vähem atraktiivseks. Kõrgema intressi tõttu tugevam dollar tähendaks aga ka probleeme arenevate turgude jaoks, kuna finantseerimine muutuks nende riikide jaoks kallimaks ja raskemaks. Nii põhjustasidki tegelikult eelmisel nädalal toimunud aktsiate ajutise languse USA võlakirjade intresside korralik tõus ning ootused, et USA keskpank tõstaks refinantseerimise määra kiirema tempoga, kui varem arvati. Samas peaks oodatav majanduskasvu mõningane aeglustumine seda riski siiski vähendama.

Palju räägitakse ka USA intressikõvera laugenemisest, sest ajalooliselt on kõvera pöördumine tähendanud lühiajaliste intressimäärade tõusu pikaajalistest kõrgemale ning see omakorda on viidanud eelolevale majanduslangusele. Praegu näeme aga, et intressikõver on pöördumisest veel kaugel.

Kuigi seda on raske prognoosida, tuleb arvestada ka poliitiliste riskidega. Kaubandussõda USA ja Hiina vahel on oma lahendusest kaugel ja võib põhjustada maailma majanduskasvu aeglustumist. Itaalia eelarvekriis suurendab Euroopa poliitilist riski. Samal ajal tekitavad pinged USA ja Saudi Araabia vahel uusi geopoliitilisi riske.

Riskidega arvestades võib öelda, et ülimadala volatiilsuse periood on ilmselt lõppenud. Ja kuigi investoritele võib tunduda, et turgude volatiilsus on endiselt liiga suur, liigub see tegelikult praegu ülimadalate tasemete juurest oma ajaloolise keskmise taseme juurde. Maailma aktsiaindeksi (All Country World index) liikumist vaadates torkab silma, et aastast 2000 on selle indeksi päevamuutus olnud suurem kui 1 protsent keskmiselt 52 päeval aastas. Eelmisel aastal oli selliseid päevi ainult kolm, mistõttu tunduvad käesoleva aasta 25 päeva ka palju.

Kuigi üldine olukord on aktsiaid toetav, võib suurem volatiilsus tekitada investorites ärevust. Sellest tulenevalt peab inimesel olema korraliku investeerimistulemuse saavutamiseks alati hästi läbimõeldud plaan, mida järjepidevalt igas olukorras järgida. Sellise plaani olemasolu vabastab inimese vajadusest iga turuliikumist ennustada, mis mõjutab omakorda positiivselt investeeringu tulemust, kuna turu ennustamine on väga keeruline. Statistika näitab seejuures, et investorid on reeglina väga kehvad ennustajad. Investeeringute tulemusi analüüsiva Dalbari andmetel arvavad investorid turu liikumist õigesti vaid umbes pooltel juhtudel.

Seega hea investeerimisplaan eeldab raha paigutamist globaalselt hajutatud portfelli, mille aktsiate ja võlakirjade osakaal vastab investori riskitaluvusele. Investeerida tuleks kindlasti ka pikaks ajaks, et investeeringul oleks aega töötada. Lisaks parandab regulaarne investeerimine pikaajalist tulemust ning aitab langusperioodidest kasu saada, kuna uued investeeringud saavad madalama hinnaga tehtud.