Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnikud takistavad tuuleenergia arengut

    Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, mis pidurdab süstemaatiliselt tuuleenergiat, mistõttu investeeringud liiguvad Eestist välja ja töökohad luuakse mujale, kirjutab Eleon ASi juhatuse liige Oleg Sõnajalg.

    Oleg SõnajalgFoto: Raul Mee
    Olukord tuuleenergeetikas tuletab meelde valitsuse käpardlikku alkoholiaktsiisi tõstmist – inimesed leiavad uued võimalused, tekivad uued harjumused ja maksud sõidavad Lätti. Kogu seda ebaõnnestunud eksperimenti on aga kahjuks võimatu tagasi pöörata.
    Euroopa Liidus ehitatakse igal aasta üle 10 000 MW tuuleenergia võimsusi ehk püstitatakse üle 3000 tuuliku aastas, Eestis on aga viimase nelja aastaga lisandunud alla 10 MW ehk vähem kui 1 tuulik aastas. Olenemata vägevatest arengukavadest, mis tõotavad üha suuremat taastuvenergia kasutuselevõttu Eestis, on tuuleenergia sektor sisuliselt seisma pandud. Sellest kaotavad kõik, sest just tuuleenergia on oma heade tuuletingimuste tõttu Eestis kõige soodsam taastuvenergia.
    Laialt on levinud arusaam, et tuulikutega suudetakse elektrit toota vaid suurte toetuste abil, on praeguseks müüt. Tuuleenergia tootmise hind väheneb maailmas kiiresti: kui veel 2013. aastal maksis tuuleenergia MWh 70 dollarit, siis praegu on see 45 dollarit ning langeb tulevikus veelgi.
    Arvestades, kui palju riik investeerib kaudselt maksumaksja raha põlevkivienergiasse, mis võrreldes taastuvenergiaga eraldi reana elektriarvel ei kajastu, on tuuleenergia vägagi konkurentsivõimeline.
    Meie Eleonis julgeme öelda, et oleme valmis rajama juba lähitulevikus tuuleparke, kus riigi dotatsioon pole hädavajalik. Tõtt-öelda suudame seda teha juba praegu. Probleem seisneb vaid selles, et vaatamata headele tuuleoludele pole Eestis institutsioonilise vastasseisu tõttu võimalik selliseid tuuleparke rajada.
    Ametnikud peavad tuulikuid vaenlasteks
    Sektori areng on peatunud lihtsal põhjusel – mõned ametnikud ühes jõuministeeriumis on võtnud seisukoha, et tuulikud on Eesti riigi suurimad vaenlased. Ja kui ametnik on oma peas midagi otsustanud, siis jookseb ta kui traavihobune, silmaklapid ees, ühte suunda, tahtmata leida sisulisi lahendusi. Neis, kes ei ole nendega samal meelel, nähakse vaid vaenlasi. Väike vihje: rohelised mehikesed ei ole tuulikud või tuuleenergeetikud, ettevõtjad tahavad hoopis Eesti majandust kasvatada, töökohti luua ja paremat energiajulgeolekut tagada – nagu seda tehakse mujal Euroopas.
    Tänaseks on seesama jõuministeerium Eestis seisanud koguvõimusega 777 MW maismaa-tuulepargi projekti, millel on kõik kooskõlastused, elektriliitumised ja ehitusload olemas. Olemasolevaid võimsusi on Eestis võrdluseks vaid 310 MW ulatuses.
    Põhjuseks tuuakse julgeolekukaalutlused, kuid samas teame nii tehnoloogia kui ka tuuleparkide arendajana väga hästi, et probleemide lahendamiseks on ammu tehnoloogiad välja töötatud. Leevendusmeetmetena on võimalik kasutada nii varjutamis-tehnoloogiat, tuulikute sünkroniseerimist kui ka kontrollitud peatamist, samuti infill-radareid ja lisaradarite integreerimist. Lisaks on riigil võimalik radarite asukohti vahetada või lisaradareid soetada.
    Kes on sõitnud Poola ja Leedu piiril Venemaale kuuluva Kaliningradi enklaavi lähedal, teab väga hästi, et seal on suured tuulepargid mõnekümne kilomeetri raadiuses NATO-Venemaa piirist. Naaberriigid on leidnud võimaluse majandust ja energiajulgeolekut kasvatada, kuid meie – eesrindlik riik – mitte.
    Riik nõuab tuuleparkide arendajatelt praegu, et nad investeeriksid ainuüksi Ida-Virumaa seni kooskõlastatud tuuleparkide väljaehitamiseks 6 miljonit eurot, selle asemel et vajadusel kasutada leevendusmeetmeid, mis on kümneid kordi odavamad. See on täielik lollus ja tegelik põhjus, mis teeb Eestis tuuleenergia tootmise ebamõistlikult kalliks.
    Samal ajal kui Eestis luuakse kõiksugu takistusi, siis näiteks Saksamaa investeerib tuuleenergia taristusse, et sealsed ettevõtted saaksid odavamalt energiat toota – sellest on võitnud kogu nende majandus, sealhulgas tuulikutööstus.
    Tuulikutööstus on Eesti võimalus
    Tuulepargid on vaid üks osa ärist. Euroopas, kus tuuleenergia tootmist soositakse, on sektoris loodud üle 260 000 töökoha, millest valdav osa tuleb tuulikute tootmisest. Sama või isegi suurema osa moodustab see käibest. Võrdluseks: Eestis on kogu sektoris seni hõivatud alla saja inimese.
    Tuulikutööstus võiks Eestisse tuua kõige tagasihoidlikema prognooside alusel täiendavad 1500 kõrgepalgalist töökohta, kui vaid siinsetel ettevõtetel oleks võimalik referentsparke rajada. Kuna aga seda ei tehta, on järjest suurem võimalus, et siinne tarkus rakendatakse teistes riikides ja see tähendab, et ka kogu tulu liigub kolmandatesse riikidesse. Nii jäämegi odavaks allhankeriigiks, kus ei ole võimalik eksportivat tööstust arendada.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.