Artikkel
  • Jaga lugu:

    Rikkis ettevõte tuleb turult koristada

    Pankrotis ettevõte on nagu rikkis auto, mis tuleb üldise liiklusohutuse huvides õigeaegselt teelt koristada. Praegu Eestis see mehhanism ei tööta, sest ohtlik liikleja jätab pankrotiavalduse esitamata või esitab selle liiga hilja, kirjutab advokaadibüroo Sorainen advokaat Mari Agarmaa.

    Mari AgarmaaFoto: Gert Kelu
    Statistika kohaselt raugeb Eestis ligikaudu 65% juriidiliste isikute pankrotimenetlustest ja ülejäänud 35% puhul, kus pankrotimenetlused läbi viiakse, jõuab rahuldamiseni alla 20% võlausaldajate nõuetest.
    Eestis saadakse esitatud nõuetelt ühe dollari kohta pankrotimenetluses tagasi keskmiselt 40 senti, samal ajal kui OECD keskmine on 72,3 senti ja Soomes saab ühe dollari kohta tagasi 90,1 senti. Siit järeldub, et Eestis pankrotimenetluses nõuded sõna otseses mõttes sulavad ja midagi oleks justkui valesti.
    Mõju ühiskonnale
    Kuigi pankrotimenetluse peamine eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine, siis ühiskondlikult on vähemalt sama oluline maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine pankrotimenetluse käigus ehk kas maksejõuetus võis tekkida kuriteo toimepaneku tagajärjel. Kui pankrotimenetlused jäävad läbi viimata raugemise tõttu, siis on võlausaldaja tühjade kätega jäämine väike kahju võrreldes ühiskondliku kahjuga – me tegelikkuses ei tea, kas ja kui suures ulatuses pannakse kuritegusid toime seoses maksejõuetute äriühingutega ja kuivõrd see moonutab meie turgu.
    Selline teadmatuse tolereerimine kuritegevuse osas ettevõtluses ei käi kokku hea ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna põhimõtetega. Olulised investeeringud võivad jääda Eestisse tulemata, kui seadused soosivad pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmist ja selle kaudu kuritegude uurimata ning võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmist.
    Õiguskirjanduses võrreldakse maksejõuetut äriühingut katkise autoga, mis on vaja maanteelt ära koristada, sest muidu ohustab ta teisi ja takistab liiklusvoolu. Nagu iga liikleja peab tagama oma sõiduvahendi korrashoiu, nii on ka äriühinguga – liiklemine on lubatud seni, kuni pole tasumata võlgu üleval ja ei ole tegemist olukorraga, kus puuduks perspektiiv nende tasumiseks.
    Nii kui võlad püsivalt üles jäävad, on aeg turult lahkuda. Sellise riski ülevalolek on loomulik osa ettevõtlusest, millega iga ettevõtja peab arvestama. Sellest lähtuvalt võimaldab pankrotiseadus turult lahkumist võlgniku pankrotiavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse kaudu.
    Need on olulised turupuhastuse mehhanismid, mis peaksid aitama tagada, et tõeliselt ohtlikud liiklejad koristatakse tee pealt eest ja koristamise käigus selgitatakse välja ohtlikuks muutumise põhjused. Praeguses Eestis see mehhanism ei tööta, sest ohtlik liikleja jätab pankrotiavalduse esitamata või esitab selle niivõrd hilja, et vara ei jätku enam pankrotimenetluse läbiviimiseks.
    Kohustust tuleb laiendada
    Pankrotiavalduse esitamise kohustus tuleb laiendada osanikele ja nõukogu liikmetele. Kui pole juhatust, siis pole ka kedagi, kes oleks kohustatud pankrotiavaldust esitama maksejõuetuse ilmnemisel või kes vastutaks pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
    Näiteks Saksamaal on juhatuse liikme volituste pikendamata jätmise või nimetamata jätmise õiguslikuks tagajärjeks pankrotiavalduse esitamise kohustuse laienemine osaühingu osanikele ja nõukogu liikmetele aktsiaseltsi puhul. Samuti kaasneb sellisel juhul õigus toimetada dokumente kätte osaühingu osanikele ja nõukogu liikmetele aktsiaseltsi puhul.
    Osaniku puhul on määrav, kas tema osalus äriühingus on üle 10%. Kui osalus on üle 10%, siis laieneb osanikule pankrotiavalduse esitamise kohustus juhatuse liikmete puudumise korral.
    Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisel peab olema käegakatsutav tagajärg. Kuigi ebaõnnestumise puhul on vastutus piiratud maksejõuetu äriühingu puhul tema varaga, siis ei tähenda see kaugeltki seda, et teatud juhtudel ei peaks vastutus laienema juhatuse liikmetele. Seda eriti siis, kui maksejõuetuse süvenemine oli põhjustatud juhatuse tegevusest või tegevusetusest.
    Praegu takistab Eestis maksejõuetute äriühingute juhatuse liikmete vastutusele võtmist (ja raugemiste ärahoidmist) suurel määral see, et kahju hüvitise nõude esitamisel kohtumenetluses on tõendamiskoormis võlausaldaja kahjuks. Võlausaldajal on õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist summas, mille võrra enam oleks õnnestunud tema nõuet rahuldada siis, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt. See aga eeldab, et võlausaldaja suudab tõendada maksejõuetuse tekkimise hetke ja seda, et juhatus ei esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt.
    Rikkumine vabastab vastutusest
    Olukorras, kus ühingu raamatupidamine on korraldamata või hävinud, pole seda võimalik teha. Selline regulatsioon tekitab absurdse olukorra, kus juhatuse liikme poolt raamatupidamiskohustuse rikkumine vabastab ta vastutusest pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise eest.
    Lahenduseks võiks olla tõendamiskoormise ringipööramine selliselt, et pankrotiavaldust esitama kohustatud isik peab tähtaja jooksul pärast pankroti väljakuulutamist tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud.
    Kui raamatupidamine on hävinud või on puudulik, siis tähendaks see automaatselt pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumist ja kohus peaks maksejõuetuse ilmnemise hetkeks lugema hetke, alates millest raamatupidamine muutus puudulikuks või oli hävinud. Selline tõendamiskoormise ümberpööramine lihtsustaks võlausaldaja kahju hüvitise nõude maksmapanekut ja suurendaks juhatuse vastutust maksejõuetu äriühingu puhul.
    Hea ettevõtluskeskkonna huvides on, et läbi mõeldud ei oleks ainult ettevõtte asutamisega seonduv, vaid ka ettevõtte turult lahkumisega seonduv. Seetõttu on oluline, et juhatuse liikmed täidaksid seadusest tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus õigeaegselt ja selle kohustuse täitmata jätmisest ei tekiks teistele turuosalistele raugemise kaudu ebaproportsionaalselt suurt kahju.
    Mari Agarmaa on jusiitsministeeriumi maksejõuetusrevisjoni töörühma liige.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasia börs lõpetas nädala tõusuga, investorid ootavad pingsalt Föderaalreservi kohtumist
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Kui pingutame, veame võidukalt välja
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ExxonMobil plaanib osta kuni 50 miljardit aktsiat tagasi
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Viking Line müüb laeva: see võis põhjustada ka Eesti lipu alt lahkumise
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.

Olulisemad lood

Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.