Eesti inimesed on plastisõltlased
Vastutustundlikkus keskkonna ning loodushoiu ees peaks eestlastel olema olulisemal kohal, kui see täna on: näitena saab tuua kasvõi kilekotid, mis vaatamata kõrgemale hinnale on siiski eestlaste esimene ostukotieelistus, leiab Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats.
Meie kogemus näitab, et puu- ja köögiviljade juures oleva õhukese kilekoti haarab klient automaatselt. Isegi, kui ostetakse üks õun, pannakse see sageli õhukesse kilekotti. Nurinaga võeti vastu otsus kassade juurest ära kaotada õhukeste kilekottide rullid.
Hoolimata sellest, et paberkott on Rimis juba aastaid kõige odavam ning sätitud kassalindi all kõige ülemisele riiulile, on kilekott siiski enimmüüdavaim ostukott. Plastisõltuvuse puhul on riiklikud regulatsioonid igati kohased.
Keskkonnateemade puhul on kõige olulisem prioriteet tegutseda aastaks 2020 kliimaneutraalselt ning sama tähtis samm on üks kord kasutatavate plasttoodete asendamine loodussõbralikest materjalidest tehtud alternatiividega.
Ettevõtlusminister Rene Tammist tõi mullu detsembris toimunud vastutustundliku ettevõtluse foorumil välja, et oleme Eestis vastutustundliku ettevõtluse puhul maailmatrendidest maas – Põhjamaades tegelevad ettevõtted lisaks majandustulemuste hindamisele ka oma tegevuse mõju hindamisega sotsiaalses ja keskkonna mõõtmes. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks kõik ettevõtted võtta võrdselt osa vastutusest keskkonna ees ning vastav aruandlus olla kohustuslik kõigile.