Anu Lill • 30 jaanuar 2019

Loome veebilehe sisserändajate sobivuse testimiseks

Eestis on ühelt poolt terav puudus tööjõust, teisalt on ühiskonnas suur hirm sisserändajate ees. Ehk aitaks olukorda lahendada, kui sõnastaksime selgelt, milliseid immigrante me siia ootame ja milliseid mitte, kirjutab ajakirjanik Anu Lill.

Anu Lill.  Foto: Andras Kralla

Iga kord, kui kõlab ettevõtjate kaeblik hääl, et Eestis on tööjõudu vähe ja töötajaid on vaja sisse tuua teistest riikidest, kuuleme vastukarjet immigratsioonivastastelt, kelle meelest on sisseränne saatanast.

Õigus on ju mõlemal poolel. Ettevõtlust pidurdab see, kui pole piisavalt töötajaid. Sellele on paljud ettevõtjad juhtinud tähelepanu. Miljonärist investeerimispankur Joakim Helenius tõi hiljutisel investor Toomase konverentsil välja, et kõik maailma riigid, ka Eesti, konkureerivad üle maailma hea tööjõu pärast. Sisserände-vastaste argument on, et kui avame piirid ja laseme sisse kõik, kes vähegi tulla tahavad, kaasneb sellega hulk probleeme. Kuritegevuse kasv, võõraste soovimatus kohaliku kultuuriga arvestada, koormus sotsiaalsüsteemile jne.

Miks ei ole Eestis välja töötatud selgeid kriteeriume selle kohta, keda me siia tahame ja keda me ei taha? Lähtuma peaks kahest asjast. Esiteks, milliste oskustega inimesi meie tööjõuturule on vaja. Teiseks, kas neil on soov ja valmisolek lõimuda Eesti ühiskonda. Eestisse sobimatu oleks välismaalane, kellel pole vajalikke ametioskuseid või on küll oskused, aga puudub soov integreeruda.

Igaüks saab ise testida

Miks mitte tõsta potentsiaalsete sisserändajate teadlikkust Eesti riigi ja oma siia sobivuse kohta kõige lihtsamal ja kättesaadavamal moel ehk veebitestina? Luua võiks veebilehe, kus erinevates keeltes oleks olemas valikvastustega interaktiivne test. Näiteks, mis ametioskused inimesel on? Kas inimene peab Eestisse kolides ülimaks oma usureegleid või Eesti seaduseid? Kas tema meelest on mehed-naised võrdsed? Kas tulija kavatseb Eestis tööd teha ja ennast ise ära elatada? Iga vastuse juurde tuleks lisada ka selgitus, miks see Eesti kontekstis sobiv või sobimatu on. Testi sooritaja saaks sellisel viisil ka teadmisi täiendada.

Kui olen rääkinud mõne Eestis elava välismaalasega ja uurinud nende arvamust sellise veebitesti kohta, selgus, et nemad oleksid olnud rõõmsad nähes niisugust küsimustikku enne siiatulekut. Neile andnuks see sõnumi, et Eesti on maa, kus hoolitakse inimestest ja riigi tulevikust. Eestlastele annaks selgus aga kindlustunde, et võtame vastu vaid välismaalasi, kes tahavad panustada tööga meie majandusse ja ennast kohalikku kogukonda integreerida.

Hetkel kuum