Pankrotiseadust annab parandada
Justiitsministeeriumis väljatöötamisel olevad pankrotiseaduse muudatused, mille eesmärk on muuta pankrotimenetlus kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks, väärivad toetamist, kuid teatud parandustega, kirjutab kaubandus-tööstuskoja jurist Heikki Võsu.
Eestis raugeb suur osa menetlustest pankrotti välja kuulutamata, mistõttu jäävad välja selgitamata pankroti põhjused ja seadusvastaselt maksejõuetuse põhjustanud isikud jäävad vastutusele võtmata. Selle vältimiseks soovitakse luua eraldi institutsioon, mille peamine ülesanne oleks teha võlgnike tegevuse üle riiklikku järelevalvet. Probleem on olemas ja oluline. Samas ei ole mõistlik luua uut asutust.
Kehtiva seaduse järgi ei ole arusaadav, millal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Seetõttu nähakse ette täiendavad kriteeriumid, mille puhul eeldatakse püsivat maksejõuetust. Sellega ei saa nõus olla, sest praktikas on püsiva maksejõuetuse hetke kindlaksmääramine keeruline ning selle juures ei saa lähtuda vaid raamatupidamislikest näitajatest. Raamatupidamises toodud andmed näitavad ettevõtte minevikku, mitte tulevikku. Arvestada tuleb ka tulevasi rahavooge.
Maksejõuetusasjad võtavad kohtutes liiga kaua aega, samuti on erinevad kohtud rakendanud pankrotiseadust erinevalt. Lahendusena nähakse ette kohtute ja kohtunike suuremat spetsialiseerumist. Pankrotiasjade koondumine konkreetsetesse kohtumajadesse või kohtunike kätte peaks kaasa tooma kiiremate ja kvaliteetsemate otsuste tegemise. Toetame.