Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Katrin Sarap
- 26. veebruar 2019 kell 4:00
Vajame paindlikumaid töösuhteid!
Traditsioonilist töösuhet reguleerivad reeglid on selgelt nn tehnoloogiaajastust maha jäänud ja vähemalt osa reegleid tuleks muuta paindlikumaks, kirjutab NJORD advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Katrin Sarap.
NJORD advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Katrin Sarap.Foto: erakoguTöötaja on oluliselt efektiivsem ning rahulolevam, kui ta saab võimaluse korral oma tööaega ja töökohta valida. Seetõttu tuleb inimestele anda rohkem valikuid, kuidas kokkulepitud tööd teha. Paratamatult ei kao klassikaline töölepinguline suhe ja naiivne oleks eeldada, et vastavaid direktiive kardinaalselt muudetakse. Siiski võiks riiklikul tasandil teha muudatusi, mis soodustaksid paindlikku töötamist. Sellest võidaksid nii töötajad kui ka tööandjad.Töölepingulises suhtes võiksid tööandja ja töötaja olla vabad kokku leppima avatud tööajas. See tähendab, et puuduks kohustus garanteerida töötajale kindel tööajanorm. Töötasu makstaks tegelikult töötatud tundide eest ehk töötaja peaks arvestama, et töötunde oleks töömahu järgi ning töötasu makstakse tegelike tundide eest. Tööandjal puuduks kohustus tasuda töötajale aja eest, kui tööd ei ole anda. See annaks mõlemale poolele vabaduse organiseerida oma tegemisi. Selline töösuhte vorm kehtiks vaid poolte kokkuleppel, mis peab olema selge ning kus poolte õigused ja kohustused ning vastutus on täpselt reguleeritud.Käsundussuhe asendab töölepinguPraeguses ärikeskkonnas ei ole lühiajaliste tööde tegemiseks mõistlik kulutada aega töötajate värbamisele. Selleks ajaks, kui sobiv töötaja leitakse ning leping sõlmitakse, on vajadus ammu möödas. Praegu saab selliste tööde tegemiseks kasutada portaale, mis tööandja ja tööotsija kokku viivad.Sellist lühiajalist töösuhet ei peaks automaatselt käsitlema töölepingulise suhtena, vaid käsundussuhtena, kus töövõtja vastutab oma tegevuse eest. Töövõtja teab, et võtab endale vastutuse muu hulgas töötervishoiu ja tööohutuse eest. Kõnealuse töösuhte pikkus võiks olla näiteks kuni kaks nädalat.Töölepingud, mida seadus lubab sõlmida oma kestuse tõttu suuliselt, võiksid olla käsitletavad hoopis teenuse osutamisena käsunduslepingu alusel. Näiteks, kui bussiettevõttel on vaja buss ära koristada, milleks kulub umbes kaks tundi, tuleb selleks praegu sõlmida tähtajaline tööleping, korraldada põhjalik ohutusalane juhendamine, arvestada töötajale puhkusehüvitist ja nii edasi. Töö tegemiseks kuluv aeg ja töötaja töölevõtmisele ning töösuhte lõpetamisele kuluv aeg ei ole proportsioonis.- Hetkel kuum
Pärtel-Peeter Pere: rohepööre sunnib meid riske võtma, aga tegutseda tuleb
Puhtast energiast ei piisa selleks, et inimeste majandustegevus mahuks looduse piiridesse. Kui me ei tegutse, kallineb igapäevaelu, halveneb inimeste tervis ning jääme maha rahvusvahelises konkurentsis, kirjutab Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja, riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Puhtast energiast ei piisa selleks, et inimeste majandustegevus mahuks looduse piiridesse. Kui me ei tegutse, kallineb igapäevaelu, halveneb inimeste tervis ning jääme maha rahvusvahelises konkurentsis, kirjutab Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja, riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investorite huvi DelfinGroupi aktsiate vastu ületas pakkumist
DelfinGroupi suuromanike müüdud aktsiate vastu oli investorite huvi suur ning kokku märkis 2915 investorit 5,2 miljonit aktsiat ehk pakkumine märgiti 1,12kordselt üle.
DelfinGroupi suuromanike müüdud aktsiate vastu oli investorite huvi suur ning kokku märkis 2915 investorit 5,2 miljonit aktsiat ehk pakkumine märgiti 1,12kordselt üle.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
"Vene maja" Raekoja platsil. Jegorovi maja ja selle omaniku lugu
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi