Valimisöö kommentaar: mis saab pärast võidupidu?

Reformierakonna mäekõrgune võit – 34 mandaati riigikogus – annab neil selged trumbid kätte valitsuse moodustamiseks. Kaja Kallase isiklik tulemus, 20 083 häält, tähendab kindlasti tugevamat positsiooni oma erakonnas. EKRE tosin lisakohta riigikogus teeb neist kahtlemata võimsama jõu Toompeal.

Valimisvõidu krooniks peab mõistagi saama tegusa stabiilse koalitsiooni moodustamine. Eesti saab uue valitsuse, sest senine kolmikliit ei saa valimistel saadud 48 kohaga riigikogus ka parima tahtmise juures jätkata. Reformierakonna tõrjumiseks valitsusest on olemas sisuliselt üksainus kombinatsioon – kui EKRE ja Isamaa paneksid seljad kokku Keskerakonnaga (kokku 57 kohta). Esimese hooga tundub siiski, et see nõuaks igaühelt liigseid vastutulekuid. Mõttemänguna, kes oleks selle koalitsiooni kandev jõud?

Koostöö EKREga välistasid vähemalt valimisöö intervjuudes nii Reformierakonna esimees Kaja Kallas kui ka üks liidreid Kristen Michal. Seega saaks partner tulevases valitsuses olla Keskerakond (võimalikus koalitsioonis kokku 60 kohta) või Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (kokku 56 kohta). Need oleksid ilmselt kaks kõige loogilisemat võimuliitu – nii arvas ka Kaja Kallas.

Läbirääkimised ei tule kindlasti kergete killast. Isamaa üks juhtfiguure Urmas Reinsalu ennustas enne valimisi, et koalitsioonikõnelused kestavad kaks kuud. Jürgen Ligi märkis valimisöö usutluses, et ega keegi pole liiga hea partner. Reformi- ja Keskerakonna vahel seisab müürina maksude teema. Samas olid just Isamaa ja sotsid need, kes oravad 2016. aasta novembris valitsusest välja lõid.

Sotsidel seisab pealegi ees suuremat sorti sisekaemus, sest tulemus oli otse öeldes allpool arvestust. Teisalt teeks Jevgeni Ossinovski väljavahetamine SDE esimehe kohalt poliitilised kompromissid mõneti lihtsamaks.

Erinevaid protestihääli koondanud EKRE suur valimisedu võib osutuda ka Pyrrhose võiduks. Riigikogus valju häält teha suutsid nad juba seitsmekesi. 19 häält on kindlasti kõvem koor. "Pehmod me ei ole," ütles erakonna esimees Mart Helme ETV otsestuudios. Samas ei ole koalitsiooni minek neile lihtsam kui opositsiooni jäämine. Koalitsioonis tuleks oma valmislubadusi hakata kõige ulatuslikumalt maha tõmbama. Opositsioonis võib suurem seltskond muutuda ka üksteise suhtes rahulolematuks – seda pole liidritel niisama lihtne kontrollida. EKRE juhid mõistavad, et nende pooldajate närvilisus läheb seda suuremaks, mida stabiilsem uus valitsus olema saab.

Lõppeks mõjutavad uue valitsuse sünnivalusid ja -rõõme ka Euroopa Parlamendi valimised 26. mail. Õige pea läheb kampaaniaks ja euroskeptilised euromeelsetega samal ajal valitsust ei tee. Samas pakub see teatud tagaukse-võimaluse tülikaid tegelasi jalust ära saata. Või korraldada mõnele läbikukkunud esimehele pehme maandumine. Niisugused käigud saavad tõenäoliselt olema koalitsioonikokkuleppe osa, millest räägitakse vaid näost näkku.