Artikkel
  • Jaga lugu:

    Riik ei ole pankroti põhjustaja rahakott

    Pankrotihaldurite tasusüsteem peab tagama halduritele väärilise tasu ja selle, et haldurid teeksid enda tööd täie põhjalikkusega, sest vastasel korral ei ole võimalik saavutada pankrotimenetluse eesmärke ja pankrotimenetlus on legitiimseks vahendiks konkurentsi moonutamisel, kirjutab advokaadibüroo Sorainen advokaat Mari Agarmaa.

    Mari AgarmaaFoto: Gert Kelu
    Pankrotihalduril Terje Eiprel („Jätke pankrotihaldurite tasud rahule“, ÄP 07.03.2019) on õigus, et ei ole suudetud välja pakkuda arusaadavat haldurite tasusüsteemi.
    Tasusüsteem on majanduskeskkonnale kahjulik
    Praegu sõltub halduri töötasu pankrotivara suurusest ja plaanitavate pankrotiseaduse muudatuste kohaselt tuleks see asendada tunnipõhise arvestusega. Motiveerimise printsiip praeguse süsteemi juures on iseenesest õige, aga tihti jääb varju, et haldurid ei ole motiveeritud olematu varaga pankrotiasjadega tegelema, kuna seal puudub tulemustasu perspektiiv.
    Samas võlausaldajate vaatevinklist vaadatuna jääb arusaamatuks, miks nende õiguste kaitse pankrotimenetluses oleneb pankrotivara suurusest. Majanduskeskkonda kahjustab, kui pankrotimenetluse käigus jäävad võimalikud kuriteo tunnustega teod uurimata ja pankroti põhjustaja vastutusele võtmata. Võlausaldajate ja laiemalt kogu majanduskeskkonna huvides on, et olenemata pankrotivara suurusest hõlmab halduri töö vähemalt pankroti põhjustaja kriminaal- ja tsiviilvastutusele võtmist, sh pankroti põhjustaja osalemist pankrotimenetluse kulude kandmises.
    Töötasu alammäär lihtsustab vara kantimist
    Kui pankroti väljakuulutamise ajaks suudetakse vara äriühingust välja kantida ja rahakat pankrotimenetlust finantseerivat võlausaldajat ei ole, siis on enamasti garanteeritud, et pankrotti välja ei kuulutata ja menetlus raugeb. Kui pankrotivara ei ole ja võlausaldaja deposiiti ei maksa, siis on ajutise halduri töötasu 397 eurot. See sisaldab umbes 5 tundi tööd ja selle aja jooksul ei ole objektiivselt võimalik tühjaks kanditud äriühingu skeeme lahti harutada. Tavapärane praktika sellistel juhtudel on, et öeldakse: raamatupidamine puudub või asi on perspektiivitu. Pankroti väljakuulutamiseni asi ei jõua ja mingit täiendavat uurimist ei toimu.
    Sellise tasusüsteemiga on riik legitimeerinud ettevõtlusvabadusena äriühingute tühjaks kantimise. Seetõttu on hädavajalik, et ajutise halduri tasu oleks 397 eurost oluliselt kõrgem ja vastavuses ajutiste haldurite tehtud tegeliku tööga. Ainuüksi ajutise halduri töötasu vastavusse viimine tegeliku tööga on see, mis võimaldab ajutisel halduril tegeleda tühjaks kanditud äriühingute skeemide lahti harutamisega pikemalt kui 5 tundi ja sellest tulenevalt jõuda ka mingite tulemusteni – kuhu raha kadus ning kes vastutab.
    Võlausaldajate ja laiemalt kogu majanduskeskkonna huvides on, et ajutise halduri tasustamise süsteem võimaldaks ajutisel halduril täie põhjalikkusega oma ülesandeid täita. Praeguse süsteemi puhul see nii ei ole, paljude varatute pankrotiasjade puhul on halduri tööülesannete täitmine pigem formaalne ja see kujutab majanduskeskkonna seisukohast suurt probleemi, sest see soosib konkurentsi moonutamist.
    Pankroti põhjustaja vastutagu
    Riigi rahakott ei ole kummist ja üldise õigusraamistikuga ei ole kuidagi kooskõlas see, et juhatuse liikme kohustuste kataloogis on kohustus (pankrotiavalduse esitamise kohustus), mille rikkumisega ei kaasne õiguslikku tagajärge. Kui juhatuse liige ei suuda tõendada pankrotiavalduse (õigeaegse) esitamise kohustuse täitmist, siis on ta ilmselgelt enda juhatuse liikme kohustust rikkunud ja pankrotimenetluse seisukohast on hädavajalik tema osalemine pankrotimenetluse kulude kandmises. Nii on asi lahendatud ka Saksamaal: kui juhatuse liige ei tõenda kohtule teatud perioodi jooksul pankrotiavalduse õigeaegset esitamist (eeldab raamatupidamise olemasolu), siis peab juhatuse liige kandma pankrotimenetluse kulud.
    Selline regulatsioon tagab, et juhatuse liikmed tahavad õigeaegselt pankrotiavaldusi esitada ja kui see nii läheb, on tavaliselt pankrotimenetluse kulud võimalik kanda pankrotivarast ning riigi poolt finantseerimise küsimust ei tekigi. Samuti lahendab selline regulatsioon raamatupidamise „hävimise“ probleemi ja seeläbi muutub lihtsamaks ka võlausaldajate huvide kaitsmine pankrotimenetluses.
    Tunni- ja tulemustasu kombinatsioon
    Kokkuvõttes vajab haldurite tasustamise süsteem kaasajastamist, sest praegune süsteem soosib seda, et väikse ja olematu pankrotivaraga menetlustes jääb halduri töö tegemata. Haldurite tasu süsteem peab olema kombinatsioon tunnitasust ja protsendist pankrotivarast, et tagada ka olematu pankrotivaraga asjades vajaliku põhjalikkusega töö, säilitades samas motivatsioonipaketi. Halduri töötasu finantseerimist lihtsustaks, kui pankroti põhjustaja hüvitaks pankrotimenetluse kulud sarnaselt Saksamaa regulatsiooniga. Kui pankrotiavaldus esitatakse õigeaegselt, siis kulude kandmise kohustust ei teki ja enamasti peaks võimalik olema kulud tasuda pankrotivarast. Halduritel võiks olla ühtne töötundide sisestamine süsteem, mis on ühendatud e-toimikuga, võimaldades kohtul sellega tutvuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Väikeettevõtjad ägavad energiakriisis: „Hirmus tõdeda, et me ei saa midagi säästa“ Kliendid on hakanud juba kokku hoidma
Väikeettevõtjad loodavad, et riik tuleb kolossaalselt kasvanud energiakulude katmiseks appi, ent annavad endale aru, et halvimal juhul tuleb uksed sulgeda.
Väikeettevõtjad loodavad, et riik tuleb kolossaalselt kasvanud energiakulude katmiseks appi, ent annavad endale aru, et halvimal juhul tuleb uksed sulgeda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.