Terje Eipre • 7. märts • 3 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Jätke pankrotihaldurite tasud rahule

Pankrotihaldurite tasustamise süsteemi ei peaks muutma enne, kui on olemas selged ja toimivad alternatiivid, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.

Terje Eipre.  Foto: erakogu

Leian, et seaduse autorid ei ole suutnud välja pakkuda arusaadavat kvaliteetset, uuel tasemel lahendust pankrotihaldurite tasustamiseks, arvestades Eestis väljakujunenud menetluste osapoolte käitumismustrit ning kohtupraktikat. Tasu süsteem ei paku kindlust ei summa ega printsiibi osas, milliseks kujuneb halduri tasu töö vastuvõtmisel, mida ei saa aktsepteerida. Ka pankrotihaldur soovib töö vastuvõtmisel teada, milline on tema tasu (nagu see on teada töötajatel, ametnikel, kohtunikel, jms.).

Pankrotihalduri tasu on kehtiva seaduse kohaselt prognoosimatu pigem menetlusosaliste (kohtuvaidlused, vara peitmised, andmete esitamata jätmine, menetlus politseis 3 aastat, jms), mitte aga pankrotihalduri tegevusest tulenevalt. Näiteks võib kohtuvaidlus kesta aastaid ja tihti ei tee ka kohtud pankrotiasjades lahendeid seaduses toodud tähtaegadel, vaid kuid hiljem. Pankrotimenetlust ei saa aga loomulikult lugeda lõppenuks enne lahendi saabumist.

Pankrotihalduri tasustamine pankrotiseaduses praegu sätestatud põhimõtete alusel motiveerib pankrotihaldurit tegutsema pankrotivara võimalikult suures mahus tuvastamise ja realiseerimise ning kiire menetluse nimel ja tagab talle kohtu hinnangul õiglase suurusega tasu.

Ületasustamine on väärarusaam

Üksikud suured pankrotihalduri tasud on avalikkusele kujundanud pankrotihalduri justkui ületasustamisest väära arusaama. Tegelikult on oluline mõista, et pankrotihalduri tasud on meil pigem madalad, kuna pankrotivara puudub. Keskmiselt on halduritele välja mõistetud 1000-2000 eurot koos riiklike maksudega aastaid kestva menetluse kohta, millest osa võib jääb pankrotihalduril tihtilugu ka üldse saamata. Väga oluline on rõhutada, et pankrotihalduri tegevust ei saa käsitleda äritegevusena, kuivõrd pankrotihaldur esindab avalikku huvi ja peab tagama ühiskonnas õiguskindluse põhimõtte toimimise.

Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse ilma pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (sageli kohus just nii määrabki, sest võlgnik on varatu ja keegi võlausaldajatest ei ole kohtu deposiiti tasunud).

Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. See tasu on juba alates 2006. aastast püsinud muutumatuna. Sama tasumäär kehtib ka juhul, kus kohus on võlgniku pankroti välja kuulutanud, kuid võlgniku varast ei jätku menetluskulude kandmiseks. Need numbrid on madalamad nii õpetajate kui ka arstide palkadest. Tegelikkus on see, et 13 aastat muutumatuna püsinud tasud ei suuda tagada pankrotihalduri kutse jätkusuutlikkust.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on riigi poolt loodud organisatsioon, mille liikmeteks on kõik valdkonnas tegutsevad pankrotihaldurid ja kohtutäiturid. Koja visioon on kasvatada Eestist võlavaba kultuuriga ühiskond, teadvustades võlavaba elu väärtusi ning anda inimestele nõu, kuidas planeerida oma finantskäitumist nii, et võlad jääks üldse tekkimata. Seda me ka oma töös igapäevaselt püüame teha ning oleme katsunud ikka hakkama saada!

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt