Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbanki ähvardab Eestis torm. Kasumitorm.

    Eesti Panga värske statistika ettevõtluslaenude kasvu seiskumisest ja intresside kerkimisest viie aasta kõrgeimale tasemele veebruaris näitab seda, mida ettevõtjad räägivad pikemat aega – Rootsi pangad eesotsas Swedbankiga on teadlikult passiivsed, istuvad rannatoolides ja korjavad turult kasumit, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

    Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.Foto: Raul Mee
    Valitseb suhtumine: kui tahad laenu, tule võta, kuid maksa. Ja kõvasti. Kinnisvaras suisa eelmise finantskriisi järgse hinnaga.
    Juba aasta või paar on näha, et Rootsi pangad on Eesti ja Balti turul muutunud väga passiivseks. Ei võidelda turuosade ega klientide pärast, jäigalt teenindatakse välisinvestoreid, kelles nähakse potentsiaalseid rahapesijaid. Peamine turu mõjutaja praegu on Nordea lahkumine turult ja laenuportfelli osaline preemiaga üleandmine SEB-le ja Swedbankile. Mõni ime, et viimastel on kadunud peaaegu igasugune huvi laenuvõimendusega kohalikku majandust turgutada ja seeläbi riske võtta ning teenida.
    Kõik see ja eriti Nordea lahkumine tähendab, et paradoksaalsel kombel võivad SEB ja Swedbank teha Eestis tänavu nii hiiglasliku kasumi, et suisa piinlik hakkab. Eriti selles valguses, et mõni aasta tagasi lobistati endale riigikogus välja ju tulumaksusoodustus dividendimaksetelt.
    Olen kuulnud räägitavat, et Eesti inimeste ja poliitikute, aga ka oma investorite rahustamiseks (iga erakordne kasum Baltimaadest on praeguste uudiste valguses juba eos ju kuidagi kahtlane) võib Swedbank püüda oma kasumit isegi väiksemaks nudida. Swedbanki mullune kasum kasvas Eestis viiendiku – enam kui 200 miljonile eurole. Räägitakse, et tänavuseks Swedbanki võimalikuks kasuminumbriks Eestis võib tulla juba 400 ja enamgi miljonit eurot. See on juba 1,5% majandusest. Kuidas sa sellest ikka vabatahtlikult loobud?
    Swedbanki lahkumine jätaks liiga suure augu
    Aga kõlakad käivad, et Swedbank võib olla järgmine lahkuja. Kui Danske visati ringist välja, Nordea lahkub ise, siis rahapesusüüdistustega maadlev Swedbank võib järgmine olla. Rootsi majandusleht Dagens Industri palus mult sel nädalal kommentaari just nimelt teemal „Mis juhtub Eestiga, kui Swedbank Eestist lahkub?“.
    Selge, et kohalikud pangad on Swedbanki turuosa üle võtmiseks liiga pisikesed. Swedbanki kaudu käib üle poole Eesti-sisestest rahaülekannetest, tal on kõige suurem laenuportfell. Olemasolevad teised Skandinaavia pangad Swedbanki turuosa üle võtmisest eriti huvitatud pole, ausalt öeldes polegi teisi enam eriti peale SEB.
    Kui konkurents toimiks, siseneksid olukorras, kus siin nii hästi teenida saab, Eestisse uued välistegijad. Praegu aga konkurents kahjuks ei toimi, sest Baltimaade kohal hõljub rahapesutolm, USA dollareid pakkuvad korrespondentpangad ähvardavad lepinguid üles öelda, paremäärmuslastest valitsuses ärme parem räägigi.
    Ehkki välisresidente teenindasid ja sellega teenisid siin Skandinaavia pangad, saab enim kannatada Eesti maine. Võib-olla Vene või ka Hiina pangad täidaksid Swedbankist jääva tühja augu, kuid kas me seda päriselt tahaksime?
    Seega tuleb hambad ristis ja kohati teeseldud naeratusega paluda Swedbankil siin edasi olla. Vähemalt seni, kuni rahapesuskandaalid on minevikku vajunud. Vähemalt seni, kuni LHV pole veel suureks kasvanud. Isegi, kui selle hinnaks on laenude andmise pidurdamine. Tegevus, mille vilju me majanduskasvus võime näha juba õige varsti.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.