Meelis Mandel • 27 märts 2019

Swedbanki ähvardab Eestis torm. Kasumitorm.

Eesti Panga värske statistika ettevõtluslaenude kasvu seiskumisest ja intresside kerkimisest viie aasta kõrgeimale tasemele veebruaris näitab seda, mida ettevõtjad räägivad pikemat aega – Rootsi pangad eesotsas Swedbankiga on teadlikult passiivsed, istuvad rannatoolides ja korjavad turult kasumit, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.  Foto: Raul Mee

Valitseb suhtumine: kui tahad laenu, tule võta, kuid maksa. Ja kõvasti. Kinnisvaras suisa eelmise finantskriisi järgse hinnaga.

Juba aasta või paar on näha, et Rootsi pangad on Eesti ja Balti turul muutunud väga passiivseks. Ei võidelda turuosade ega klientide pärast, jäigalt teenindatakse välisinvestoreid, kelles nähakse potentsiaalseid rahapesijaid. Peamine turu mõjutaja praegu on Nordea lahkumine turult ja laenuportfelli osaline preemiaga üleandmine SEB-le ja Swedbankile. Mõni ime, et viimastel on kadunud peaaegu igasugune huvi laenuvõimendusega kohalikku majandust turgutada ja seeläbi riske võtta ning teenida.

Kõik see ja eriti Nordea lahkumine tähendab, et paradoksaalsel kombel võivad SEB ja Swedbank teha Eestis tänavu nii hiiglasliku kasumi, et suisa piinlik hakkab. Eriti selles valguses, et mõni aasta tagasi lobistati endale riigikogus välja ju tulumaksusoodustus dividendimaksetelt.

Olen kuulnud räägitavat, et Eesti inimeste ja poliitikute, aga ka oma investorite rahustamiseks (iga erakordne kasum Baltimaadest on praeguste uudiste valguses juba eos ju kuidagi kahtlane) võib Swedbank püüda oma kasumit isegi väiksemaks nudida. Swedbanki mullune kasum kasvas Eestis viiendiku – enam kui 200 miljonile eurole. Räägitakse, et tänavuseks Swedbanki võimalikuks kasuminumbriks Eestis võib tulla juba 400 ja enamgi miljonit eurot. See on juba 1,5% majandusest. Kuidas sa sellest ikka vabatahtlikult loobud?

Swedbanki lahkumine jätaks liiga suure augu

Aga kõlakad käivad, et Swedbank võib olla järgmine lahkuja. Kui Danske visati ringist välja, Nordea lahkub ise, siis rahapesusüüdistustega maadlev Swedbank võib järgmine olla. Rootsi majandusleht Dagens Industri palus mult sel nädalal kommentaari just nimelt teemal „Mis juhtub Eestiga, kui Swedbank Eestist lahkub?“.

Selge, et kohalikud pangad on Swedbanki turuosa üle võtmiseks liiga pisikesed. Swedbanki kaudu käib üle poole Eesti-sisestest rahaülekannetest, tal on kõige suurem laenuportfell. Olemasolevad teised Skandinaavia pangad Swedbanki turuosa üle võtmisest eriti huvitatud pole, ausalt öeldes polegi teisi enam eriti peale SEB.

Kui konkurents toimiks, siseneksid olukorras, kus siin nii hästi teenida saab, Eestisse uued välistegijad. Praegu aga konkurents kahjuks ei toimi, sest Baltimaade kohal hõljub rahapesutolm, USA dollareid pakkuvad korrespondentpangad ähvardavad lepinguid üles öelda, paremäärmuslastest valitsuses ärme parem räägigi.

Ehkki välisresidente teenindasid ja sellega teenisid siin Skandinaavia pangad, saab enim kannatada Eesti maine. Võib-olla Vene või ka Hiina pangad täidaksid Swedbankist jääva tühja augu, kuid kas me seda päriselt tahaksime?

Seega tuleb hambad ristis ja kohati teeseldud naeratusega paluda Swedbankil siin edasi olla. Vähemalt seni, kuni rahapesuskandaalid on minevikku vajunud. Vähemalt seni, kuni LHV pole veel suureks kasvanud. Isegi, kui selle hinnaks on laenude andmise pidurdamine. Tegevus, mille vilju me majanduskasvus võime näha juba õige varsti.

Hetkel kuum