Rail Baltic, müüdimurdjate müüdid

Nende kodulehel on mitu „müüdimurdmist“. Näiteks „Levib müüt, et Rail Baltic hõlbustab kaubavahetust Kesk-Euroopaga“. Kümnest punktist mitte ükski ei väida, et teisiti tehes raudtee sobib. Reisijate kohta on kirjas „Levib müüt, et Rail Baltic parandab oluliselt enamiku eestlaste ühendust Balti riikide ja Euroopaga“. Mitte ühtegi toetavat mõtteavaldust raudteele kui sellisele.

Kõik kümme punkti on küsitava väärtusega, näiteks „Videos esitatud piletihinnad illustreerivad vastava transpordiliigi keskmist piletitulu reisijakilomeetri kohta... Suur osa Tallinna ja Riia vahelisi lennureisijaid lendab Riiast edasi jätkulendudega ning maksavad Tallinna–Riia pileti eest oluliselt vähem kui 30 eurot“. Võrreldakse otseühendust jätkulennu hinnalisaga. Mainitud videos on Lufthansa hind 9 senti, kiirrongil 15 senti kilomeetri kohta. Tegelikult on Tallinna–Riia edasi-tagasi lennupilet pigem 200 eurot ehk siis 32 senti kilomeeter.

Euroopa Komisjoni reisirongide hinna ja kvaliteedi raportile on viidatud vaid rongipileti hinna kontekstis. Võiks ju viidata ka graafikutele, mis võrdlevad üle 300kilomeetristel distantsidel lennu- ja rongipiletite hindu.

Sama müüditeema juures öeldakse ka, et Euroopa Kontrollikoja arust pole uute kiirraudteede rajamine õigustatud ning mõttekam on investeerida olemasolevasse taristusse. Lisatud on ka viide eestikeelsele dokumendile. Sellestki on nopitud poolik tõde. See ei ole üldine soovitus aeglasemate liinide tegemiseks, vaid soovitus piirduda vana liini renoveerimisega, kui uuel liinil saavutatav reaalne kiirus jääb palju maha plaanitust (näiteks paljude peatuste, aeglaste rongide, piiriületuste ja muu sellise tõttu).

Teatud juhtudel võib renoveerimine olla oluliselt soodsam, näiteks on toodud äärmuslik juhtum, kus vana kohendamine oleks maksnud üle nelja korra vähem ning reisiaeg oleks pikenenud vaid 10 minutit. Säästetud minuti maksumuseks oleks sel juhul 570 miljonit. Uue rajamisel pole suurt vahet, 160kilomeetrise tunnikiirusega liin on vaid 5 protsenti odavam kiiremast.

Ühel lehel soovitab Avalikult Rail Balticust kasutada vana Pärnu liini paari õgvendusega, kuid siin ei piisaks kohendamisest. Kogu trassile peaks lisama elektritaristu ja teise rööpapaari, Tallinna poolele möödaminek linnast, Pärnust Riia poole pole midagi säilinud. Ka 160kilomeetrine tunnikiirus vajab eritasandilisi ristmikke, et järjekordne auto rongiga kokku ei põrkas. Ei usu, et see odavam tuleks, kuid eeldame näiteks, et vana trassi renoveerimine ei maksa midagi.

Asendame 240kilomeetrise tunnikiiruse 160ga ja jätame ka trassi sama pikaks. Tallinnast Riiga sõidul (järelikult ka kaugemale) kaotaksime 36 minutit. 240kilomeetrise tunnikiirusega trassi Eesti osa maksab arvutuste järgi 1,6 miljardit. 45 miljonit säästetud minuti eest jääb kaugele 570 miljonist.

2017. aastal soovitas Avalikult Rail Balticust riigikogule Tartu trassi renoveerimist kiirusele 160 km/h, jättes selle 1530 mm peale. Kiirenduste ja aeglustuste tõttu ei olevat Avalikult Rail Balticust sõnul vahet, kas suurim kiirus on 160 või 240. Võttes rongide kiirenduseks 0,5 m/s² (praegustel Elroni rongidel kuni 1,2 m/s²) ja lisades ka peatused, oleks kiirused vastavalt 143 ja 200. Tallinnast Tartu kaudu Riiga kuluks 1.42 rohkem (3.08 vs 1.25). Säästetud minuti hind (tasuta Tartu trassi korral) on alla 15 miljoni euro.

Ei pea just võrdlema Tallinna võtmes. AECOMi uuringu suhtes kriitiline Avalikult Rail Balticust usub pimesi COWI 2007. aasta uuringut, mille järgi oleks Pärnu variandiga reisijaid vähem. Keegi ei taha teha kontrollarvutust, mis võrdleks kogu Eesti inimtunde (elanike arv korrutatud sõidutundidega) Riiga sõidul, kasutades eelistatult raudteed. Ilma Harjumaata oleks inimtunde Tartu kaudu 23 protsenti rohkem kui Pärnu kaudu. Harjumaaga isegi 56 protsenti. Kusjuures Tartust Tallinna (135 km/h) ja sealt Riiga (240 km/h) minnes on aeg umbes sama, mis Tallinnast Tartu kaudu Riiga (160 km/h), kuid lisandub ümberistumine Tallinnas. Kiirem oleks etteveobuss Tartust Pärnusse ning tulevikus Tartu–Viljandi–Pärnu raudtee.

Öine ärkamine sellele eelneva katkendliku unega, turvakontroll, paar tundi ebamugaval istmel internetikeeluga. Mulle ebamugav, kuigi VIPi-salongis reisivale pankurile võib teisiti tunduda. Kiiruse teema on küsitav isegi Berliini vahemaa puhul. Jõudmaks hommikul Berliini, peab ärkama väga vara, eriti väljastpoolt Tallinna tulija.

Sihtkohas oled poolest päevast unine. Ööekspressiga väljud reede õhtul, hommikuks oled väljapuhanuna Berliinis (Bratislavas, Prahas, Budapestis või mujal). Kuigi RB Rail AS tegeleb taristuga, mitte rongidega, võiks nad arvestada ööekspressi võimalusega. Peaks loobuma kinnisideest, et RB sobib vaid lähilinnade ühendamiseks. Kui pärast pikki arvutusi leiaksime, et RB on siiski vajalik, oleme kaotanud Euroopa Liidu toetusest palju suurema summa.