Tunne kolli – altkäemaks ja kingitused

Korruptsiooniriskid peituvad nii avalikus kui ka erasektoris ning korruptsiooni on alati soodsam ennetada kui tegeleda selle tagajärgedega, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Norman Aas ja Merika Nimmo ning juristi abi Liisa-Maria Puur.

Norman Aas, Merika Nimmo, Liisa-Maria Puur.  Foto: Sorainen

Korruptsioon kahjustab ausat konkurentsi, tõstab turuhindu ja põhjustab usalduse kaotamist, õõnestades seega demokraatliku ühiskonna alustalasid ning pidurdades majandusarengut. Erasektoris sööb korruptsioon tihti ära meeskonna palgad ja närib omaniku kasumit. Ometi pööratakse erasektoris korruptsioonile eelkõige tähelepanu alles siis, kui maja juba põleb.

Erasektor on korruptiivseim

Peamiselt nähakse erasektorit korruptsiooniahelas "pakkujana", kes annab näiteks ametnikule meelehead riigihanke võitmiseks. Samas on ekslik arvata, et korruptsioon eraettevõtluses seisneb vaid ametnikele altkäemaksu andmises. Maailmamastaabis moodustavad suure osa erasektori korruptsioonist hoopis eraettevõtete esindajate vahel sõlmitavad korruptiivsed tehingud. Näiteks on erasektori korruptsiooniga tegemist, kui pangatöötaja teeb altkäemaksu eest rahapesukahtlusega ülekande või kui ettevõtte ostujuht eelistab tarnijana ettevõtet, kes mingi protsendi ostuhinnast talle lubab. Ka Eestis registreeritud korruptsioonikuritegudest üle poole on toime pandud erasektoris, järgnevad riigisektor ja kohalikud omavalitsused.

Ainult väike osa ettevõtjatest ja nõukogu liikmetest tajub, et kui ühingus ei ole piisavaid korruptsioonivastaseid meetmeid rakendatud, võib järgneda nõukogu liikmete või omanike isiklik vastutus. Niipea, kui tulevad esimesed nõukogu liikme tegevusetusel põhinevad edukad kahjunõuded, võetakse ärihügieen kahtlemata põhjalikumat käsile. Näiteks Saksamaal, kus suur osa nõukogu vastutuse juhtumeid puudutab just korruptsiooni järelvalvet, on see aeg juba käes.

Vaja on ennetusmeetmeid

Korruptsioonivastaste meetmete juurutamisele peaks kaasa aitama ka 2015. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatused, mis võimaldavad karistusest vabaneda äriühingul, kes on rakendanud piisavalt ennetusmeetmeid.

Ülevaate omamine võimalikest korruptsiooniriskidest on ohtude maandamise esimene eeldus. Näiteks tasub rõhku panna tegevusjuhiste väljatöötamisele suure korruptsiooniriskiga olukordades nagu kingituste vastuvõtmine ja tegemine, huvide konflikt ja suhtlemine ametiisikutega. Esimeses järjekorras võivad aidata aga ka väga lihtsad meetmed, nt sularahatehingute piiramine või kontrollimine, kas tehingupartnerite hulgas pole (juhtiv)töötajatega seotud ettevõtteid.

Kogemus on näidanud, et kingitusi puudutav on kõige vastuolulisem osa korruptsiooniennetusest, kuivõrd seaduses ei ole täpseid juhtnööre ning on ju meie kultuuriruumis kingituste tegemisel ka teatud positiivne, vastastikkust usaldust suurendav tähendus. Seega tuleb igal organisatsioonil ise reeglid luua, et viisakuskingitusest ei saaks altkäemaks.

Reeglid peaksid hõlmama nii töötajatele tehtavaid kingitusi kui ka kingitusi, mis tehakse ettevõtte või asutuse nimel. Lihtsustamaks kingituste vastuvõtmist, peaks olema kindlaks määratud, milliseid kingitusi ja mis väärtuses võib vastu võtta ning kas saadut jagatakse kuidagi ühiselt või jääb kingitus selle saajale isiklikult. Sama oluline on leppida kokku, milliseid kingitusi tehakse klientidele ja koostööpartneritele. Kaaluda võiks kindla isiku määramist, keda tuleb kinkidest teavitada.

Korruptsioon ei ole ainult altkäemaks kallite kingitustega. Näiteks oleks ka mõistlik, et ettevõttele kuuluksid ainult päriselt selle huvisid teenivad autod. Ettevõtte huvisid ei teeni auto, millega sõidab juhi naine. Sama lugu on kütusekaartidega – nende väärkasutamine võib kaasa tuua kriminaalasja.

Kehtesta teavitamiskohustus

Kes ja millises olukorras peab korruptsiooniohust teavitama? Keda tuleb teavitada? Kuidas kaitstakse teavitajat? Kas anonüümsete vihjete andmine on võimalik? Kuigi võib tunduda, et mida vähem reegleid, seda parem, vastab hea ennetussüsteem neile küsimustele. See tekitab töötajas suurema vastutustunde, samuti teab ta sel juhul, kelle poole pöörduma peaks ja mis teda isiklikult kaitseb. Viimane on oluline, kuna keegi ei taha pealekaebaja silti.

Kõige olulisem on panna paika, kes vastutavad selle eest, et reegleid ka tegelikult järgitaks. Lisaks tuleks kehtestada kord probleemsete juhtumite registreerimiseks ja dokumenteerimiseks, et nii hetkeolukorrast kui ka arengutest pikema perioodi jooksul oleks adekvaatne ülevaade.

Korruptsiooniriskide eiramise tagajärjed võivad olla karmid isegi õigeksmõistmise korral. Kohtumenetlustele kulunud aega ja närve tagasi ei saa, samuti ei pruugi kohtuotsus kustutada arusaama inimeste peades, et "kus suitsu, seal tuld".

Jaga lugu:
Hetkel kuum