Jaga lugu:

Suured ehitusobjektid jäävad ukrainlasteta seisma

Kui piirame intensiivselt välismaist renditööjõudu, siis tõuseb ehitushind hüppeliselt ja paljud ühiskondlikult olulised objektid jäävad üldse toppama, prognoosib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Martin Vaher.  Foto: TAIRO LUTTER

Füüsiliselt pole võimalik korraga rajada suuri riiklikke ehitusobjektide nagu Rail Baltic, Eesti-Vene piir ning neljarealine Tallinna–Tartu maantee ja samal ajal välistada Eestis tegutsev võõrtööjõud. Ehitushinnad on praegu tänu tööjõupuudusele niigi viimase vindi peal. Riik ega eraettevõtjad pole plaane tehes veelgi suureneva hinna- ja tööjõupuudusega arvestanud ning siit edasi jäävad asjad seisma. Isegi kui kasvavad kulud välja arvata, siis pole Eestis lihtsalt piisavalt ehitajaid kuskilt korraga võtta.

Praegu ehitatakse näiteks Kohilasse korraga kortermaja, koolimaja laiendust, lasteaeda ja perearstikeskust. Ilma ukrainlasteta saab eraraha ja turunõudluse toel ilmselt kortermaja valmis, aga avalikud objektid jäävad seisma. Juba praegu ei laeku avalikele ehitusprojektidele madala hinna tõttu pakkumisi, mistõttu teeb riik eelarves püsimiseks arutuid järeleandmisi. Mingi asi ehitataksegi lõpuks valmis, aga tulemus ei vasta enam esialgsele plaanile ja ootusele. Kui me soovime võõrtööjõudu välistada, siis tuleb lihtsalt arvestada, et kõik läheb siit edasi kallimaks, keerulisemaks ja ilmselt ka kahvatumaks.

Müütidel pole alust

Ajakirjanduses on jäetud mulje, nagu toodaks igal aastal Eestisse vähemalt 20 000 uut võõrtöölist juurde, aga tegelikult töötab neid siin kokku nii palju. See number on enam-vähem stabiilne, sest võõrtöölistel elamisluba pole ja nad lähevad projekti lõppedes koju tagasi. Välismaalased teevad ära need tööd, mida me ise ei taha või jaksa teha.

Teine levinud väide on, et justkui makstaks välistöölistele sandikopikaid. Peatöövõtja maksab alltöövõtjale sama summa sõltumata sellest, kes reaalse töö ära teeb. Kui alltöövõtja töömees on palgatud läbi Poola vahendaja, makstakse sama raha lihtsalt vahendajatele ning tööjõumaksud lähevad Eestist välja. Seetõttu oleks mõistlikum neid lubada siia otse lühiajaliste töölubadega, mitte renditööjõuna.

Kohati jääb osa poliitikute jutust mulje, nagu Eestis oleks kuskil tuhandeid kohalikke töötuid ehitusmehi, keda ettevõtjad ei taha tööle võtta, sest võõrtööjõudu on odavam palgata. See ei ole nii. Töömehi lihtsalt ei ole. Sarnaselt muude sektoritega on ka ehitajate palgad kiiresti kasvanud. Palgad on nii kõrged, et osaliselt tulevad ehitajad juba ka Soomest tagasi, kuid mitte piisavalt kiiresti.

See, et meil käivad ehitamas just ukrainlased ja valgevenelased, on geograafiline ja keeleline eripära. Ega nende töömoraal meist oluliselt erinev või kehvem polegi. Võiks ju tellida puuduolevad töömehed ka Rootsist või Soomest, aga siis tuleb arvestada, et kõik läheb tunduvalt kallimaks.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum