Palgatõus muudab Eesti ettevõtteid

Eesti majanduskasv aeglustub. SEB prognoosi põhjal suureneb Eesti SKP tänavu 2,8% ja 2020. aastal 2,5%. Ühelt poolt põhjustab seda euroala ja peamiste kaubanduspartnerite nigelam majanduskasv, mis pidurdab nõudlust eksportivas sektoris. Teisalt on oma jõudu minetamas ka seni majandust vedanud kodumaised tegurid. Kui kahel eelmisel aastal andis suurima panuse majanduskasvu ehitussektor, siis langev ehituslubade arv näitab, et see aeg on otsa saanud.

Tipu on saavutanud ka Eesti tööhõive, mis oli eelmisel aastal kõrgeim kogu Euroopa Liidus. Ülikõrge hõive tõttu ei reageeri ka palga kasv majanduskeskkonna jahenemisele ja keskmine brutopalk jõuab tänavu pea 1400 euroni. Mitte kõigi praegu veel tegutsevate ettevõtete äriplaanid ei võimalda sellist palgataset. Loodetavasti suudab majandus sellele paindlikult reageerida – kui mitte, võime edaspidi näha märksa kõrgemat töötuse määra. Lähiaastate majanduskeskkonda hakkab aina enam mõjutama ka 1990ndate alguse järsk langus sündimuses, mille mõju ei piirdu kindlasti vaid Tallinna kinnisvaraturuga.

Eesti käekäigule omab suurimat mõju Euroopa majanduses toimuv. Ajutise optimismilaine järel jahenes euroala majanduskliima eelmisel aasta teises pooles tugevalt. Euroala majanduskasv piirdub tänavu küll kõigest 1,1%ga, kuid aasta teises pooles peaks Hiina tugevneva nõudluse tõttu olukord paranema ja 2020. aastal ootame euroalal juba 1,5% majanduskasvu.