Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Palgatõus muudab Eesti ettevõtteid

Ülikõrge tööhõive tõttu ei reageeri palgatõus majanduskeskkonna jahenemisele, sundides ettevõtteid muutustele, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Mihkel Nestor.  Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Eesti majanduskasv aeglustub. SEB prognoosi põhjal suureneb Eesti SKP tänavu 2,8% ja 2020. aastal 2,5%. Ühelt poolt põhjustab seda euroala ja peamiste kaubanduspartnerite nigelam majanduskasv, mis pidurdab nõudlust eksportivas sektoris. Teisalt on oma jõudu minetamas ka seni majandust vedanud kodumaised tegurid. Kui kahel eelmisel aastal andis suurima panuse majanduskasvu ehitussektor, siis langev ehituslubade arv näitab, et see aeg on otsa saanud.

Tipu on saavutanud ka Eesti tööhõive, mis oli eelmisel aastal kõrgeim kogu Euroopa Liidus. Ülikõrge hõive tõttu ei reageeri ka palga kasv majanduskeskkonna jahenemisele ja keskmine brutopalk jõuab tänavu pea 1400 euroni. Mitte kõigi praegu veel tegutsevate ettevõtete äriplaanid ei võimalda sellist palgataset. Loodetavasti suudab majandus sellele paindlikult reageerida – kui mitte, võime edaspidi näha märksa kõrgemat töötuse määra. Lähiaastate majanduskeskkonda hakkab aina enam mõjutama ka 1990ndate alguse järsk langus sündimuses, mille mõju ei piirdu kindlasti vaid Tallinna kinnisvaraturuga.

Eesti käekäigule omab suurimat mõju Euroopa majanduses toimuv. Ajutise optimismilaine järel jahenes euroala majanduskliima eelmisel aasta teises pooles tugevalt. Euroala majanduskasv piirdub tänavu küll kõigest 1,1%ga, kuid aasta teises pooles peaks Hiina tugevneva nõudluse tõttu olukord paranema ja 2020. aastal ootame euroalal juba 1,5% majanduskasvu.

Majandus toetub aina enam keskpankadele

Kui eelmise aasta lõpus tabas finantsturge tõeline paanika maailmamajanduse tuleviku pärast, siis nüüd julgetakse homset päeva taas veidi optimistlikumalt vaadata. Kahjuks näivad kergendustunnet kõige enam kannustavat keskpankade tormakad teadaanded, et rahapoliitika karmistamise asemel ollakse valmis jätkuvalt majandust odava raha abil stimuleerima. Taoline intressikeskkond võib ära hoida majanduslanguse, kuid ei soosi samas „enesepuhastust“ vähetootlike ettevõtete huku teel. Paljud majanduse kroonilised probleemid nii aga vaid süvenevad.

Globaalse majanduse tugevusest räägib teisalt aga tööturg. Vähemalt arenenud majandusega riikides on töötus praegu madalaim alates 1980. aastate algusest ja alaneb edaspidi veelgi. Tugev tööturg hoiab omakorda ülal nõudlust, mille tulemusena peaks maailmamajandus kasvama tänavu 3,3% ja 2020. aastal 3,5%.

Pikema SEB majandusprognoosiga saab tutvuda: SEB Nordic Oultook, May

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum