Tööstusbuum on Euroopas läbi saanud, mõju jõuab ka meile

Ennustan, et tänavu satub varasemast rohkem ettevõtteid makseprobleemidesse ning just Euroopa ettevõtted on kõige haavatavamad. Krediidikindlustaja prognoosi järgi kasvab Lääne-Euroopas ettevõtete maksejõuetus 3 ja Kesk- ning Ida-Euroopas 4 protsenti. Põhjusi tuleb otsida keerulistest rahvusvahelistest suhetest, mis takistavad eksporti.

Coface'i analüütikud viitavad Euroopa suurima majanduse Saksamaa probleemidele. Nimelt on Saksa ettevõtted väga sõltuvad rahvusvahelisest turust ning segane seis Brexitiga ja USA–Hiina kaubandussõda väljenduvad otseselt ettevõtete tellimuste arvu vähenemises, mis on juba toimumas. Kuigi Eesti majanduskasvu mõjutab suuresti sisetarbimine, ei saa me üle ega ümber ka ekspordist. Eesti ekspordi suhe SKPsse on 77 protsenti ning meie ettevõtted on ekspordi kaudu tugevasti seotud Lääne-Euroopaga, mis tähendab, et sealsed probleemid jõuavad väikese viitega ka meile.

Tänavu kujutavad välisturud Balti riikide väikestele majandustele suuremat riski kui siseriiklik olukord. Coface'i prognoosi kohaselt ulatub euroala majanduskasv sel aastal 1,4 protsendini, mis on viimase kolme aasta nõrgim tulemus. Et kasv kängub, seda näitab euroala tööstustoodangu dünaamika, mis nõrgenes juba eelmisel aastal ning sel aastal on kukkunud miinusesse.

See on suur küsimus, mis mõjutab paljusid riike ja kogu maailma majandust. Kuigi Brexiti tähtaega pikendati, on endiselt ebaselge Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ning ooteaeg vaid suurendab ettevõtete ebakindlust. Suurbritannia ettevõtted suurendavad praegu aktiivselt varusid, sest tahavad vähemalt mõnda aega kaitsta end võimalike tollitariifide eest, mis rakenduvad Ühendkuningriigi lahkumisel EList. Ehk kui praegu ongi kaubandus Suurbritanniaga elavnenud, siis Brexiti valguses on see ajutine.

Balti riikide eksport on hoolimata tugevatest ohusignaalidest siiski jätkuvalt kasvanud, kuigi kasv on varasemast aeglasem. Seda mõjutab globaalse majanduskasvu aeglustumine, euroala probleemid, suurenenud protektsionism ning loomulikult ka segane seis Brexitiga. Viimast nimetatakse lausa üheks olulisemaks ekspordi kasvu aeglustumise faktoriks.