Artikkel
  • Kuula

    Kristen Michal: Eesti majanduse huvi lennunduses on head otseühendused

    Kristen Michal, Nordica asutajast majandus- ja taristuminister kirjutab, et asutamisel seati ettevõttele kaks suuremat eesmärki: luua Tallinnast konkurentsi, et reisijatel oleks valida, ning et ettevõte ise toime tuleks. Tänast olukorda hindab ta tasakaaluotsinguks nende eesmärkide vahel ning meenutab, et ettevõttest on kasu maksumaksjale, kui tema tegevuse või olemasolu survel on konkurents reisija kasuks aktiivne.

    Kristen Michal.Foto: Andras Kralla
    Nordica asutati, et Eesti inimesed saaks lennata. Asutamisel seati, pisut lihtsustades, kaks suuremat eesmärki - hoida Eesti ja Tallinn lennunduse konkurentsis ning saada majanduslikult ise hakkama. Asutasime teadmisega, et lennuühenduse otsene positiivne mõju majandusele on üle 100-200 miljoni aastas ja Eesti ei ole nii rikas, et raha mujale saata. Rääkimata Eesti huvist mitte olla kellegi tagahoov stiilis – teretulemast Eestisse, lennake siis palun kõigepealt Riiga.
    Asutamise alternatiivina kaalusime ka võimalusi osta teenust näiteks airBalticult, mis oleks hinnanguliselt andnud ehk sama tulemuse neljaks aastaks, kuid pärast seda oleks tulnud uuesti sama raha mis Nordicasse pandud, uuesti lauale panna. Seega tänaseks kordades kallim valik, pealegi seotud ilmsega – lätlaste huvi ega kohustus ei ole muretseda Eesti käekäigu eest, vaid vedada ette Riiga ja teenida oma eesmärke. Kaalusime ka võimalust avalikul hankel hankida liine, kuid seniste Euroopa Liidu reeglite tulemusel oli seegi enam kui ebakindel plaan. Euroopa Liidu reeglite muutmiseks on tänaseks ka ettepanekuid tehtud.
    Tallinnas on hea konkurents reisijate kasuks
    Eestis ja Tallinnas on tänane reisijale hea konkurents tulenev lendamise heast ajast, Lennujaama inimeste tublidusest ja osalt ka Nordica aktiivsusest, rollist. On juba ka olemas kogemus, kus Nordica loobumine olulisest suunast tähendas, et tagajärjena vähenes sellele liinil ka konkurendi lendude maht ning hinnad omakorda tõusid mõnusalt. Hetkel head ajad lennunduses seda lööki pehmendavad.
    Nagu kirjutasin eespool, Nordica asutamisel oli lisaks eesmärgile hoida konkurentsi Tallinnast lennates ka teine soov, et ettevõte saaks ise hakkama. Et ei korduks see, mis varem. Tänaseks paistab, et teine eesmärk on läinud suuremakski esimesest. Otseühendused ja konkurents kulutavad. Allhange, teenused toovad raha sisse.
    Hetkel on Nordica ja üldkoosolek valinud tee minna rohkem raha teenima ja oodata, mis saab otseühendustega aasta-paari lõikes. Asutajana ütlen, et ettevõte on Eestile vajalik, kui ta suudab järgida mõlemat eesmärki, kõikumine kahe eesmärgi vahel on normaalne. Kuniks kumbki ei unune. Tasuvuseta pole meil varsti ettevõtet, otselendudeta ja konkurentsi hoidjata, ehk strateegilise soovita pole meil vaja mistahes ettevõttega maksumaksja rahaga eraturul seigelda. Tasakaal on märksõna.
    Nordica võib erastada
    Juba asutamise järel küsiti, et kas Nordica peaks vaid riigile kuuluma ja vastasin nagu paljud kolleegid, et sugugi mitte. Eesti inimeste ja majanduskasvu huvi on, et siit oleks head ja usaldusväärsed ühendused maailmaga. Kes lendab, ning kelle oma on lendaja, on sekundaarne.
    Loeb, et Tallinnast on konkurents tagatud reisijate ja majanduse huvides. Kui keegi peaks ilmutama tõsist huvi Nordicaga koostööks või osaluse ostmiseks, tuleks seda kaaluda. Viimane suur huviline oli Tallink, kes eeldas Euroopa Komisjonilt pisut teist otsust Estonian Airile. Keda ettevõttena majandus-ja taristuministri ajast tunnustan, sest nähes, et nende soov ei täitunud, tulid nad oma teadmiste ja inimestega riigile midagi vastu küsimata sisuliselt appi, kui asutasime Nordica.
    Seega, kokkuvõtteks - Eesti inimeste ja majanduse suur huvi on, et siit ja siia lennates oleks konkurents reisijate pärast ja huvides. Unustamata, et maksumaksjale kuuluv vara oleks hästi majandatud. Need eesmärgid käivad käsikäes ja tasakaalus. Nordica plaan peab olema ise hakkama saada ning kohe, kui peaks tulema kehvem aeg või turul konkurendid laisaks muutuma Tallinnast lennates, hakata siin aktiivselt tegutsema. Sellisena ja vaid sellisena on neid Eesti inimestele ja majandusele vaja – ise hakkama saavana ja võimelisena tagama konkurentsi Eesti huvides.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.