Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks hukkus Estonia? Vandenõuteooriad ja vastused
Estonia hukust möödub täna 26 aastat. Selle meenutamiseks taasavaldame loo, kus vahitüürimees ja merendusajakirjanik Tauri Roosipuu vastab kesksetele katastroofi puudutavatele küsimustele ja kummutab vandenõuteooriad.
28.09.1994. Estonial huku teavitamine teleekraanil.
Foto: Meelis Lokk / Postimees / Scanpix
„Me ei tea endiselt vastuseid paljudele küsimustele – mis juhtus ja miks Estonia uppus,“ kõlab paljude inimeste suust. Laevahukku puudutavatele peamistele küsimustele on tegelikult vastused olemas, kuid üldjuhul ei soovita neid isegi lõpuni kuulata.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.