Riik ei täida oma elementaarset kohustust sadade oma lojaalsete kodanike ees, jättes selle heategevuse hooleks, rahvastiku- ja tööjõuprobleemi lahendamisest rääkimata, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

- Peeter Tammistu
- Foto: Arno Mikkor
Hiljuti toimusid kolm tähtsat, kuid meediapilti arvestades, üldsust vähehuvitavat, rahasündmust. Kinnitati 2020. aasta eelarve, põllumehed tulid kinketraktoritega Toompeale, avati uus raudteeliin. Justkui irduudised, millel puudub seos, kuid tegelikult on kõik meie ühise raha kasutamise tõhususe küsimus. Lihtne – kui me ühte kohta raha kulutame, siis teised jäävad ilma. Tegemist on alternatiivkuludega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.